Raul Meel õppis 1959–1964 Tallinna Tehnikaülikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Ta läheb kunstiajalukku väsimatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Kui Meel realiseeris oma 1960. ja 1970. aastail loodud sarju graafikatehnikates või tušijoonistustena, siis nende kõrvale tekkinud uus suund sünteesis kujundeid ja ideid ka maalikunsti vahenditega. Nõukogude… Loe edasi

Marge Monko loomingut võiks kõige üldisemalt kirjeldada kui kontseptuaalset ja uurimuspõhist. Nullindate keskel kunstiväljale sisenedes, eristus ta selgelt teistest, suunates fookuse naiste ajalugu ja sotsiaalset positsiooni puudutavatele teemadele. Lavastusliku fotoseeria „Uurimusi kodanlusest“ teemaks on hüsteeria ja selle kaudu naise staatuse ja rolli konstrueerimise viisid 19. sajandi Euroopas. Seeria on valminud Viinis ja Pariisis, kus tegutsesid… Loe edasi

Pärsimägi oli tundlik hing, kes vaimustus sügavalt spirituaalset väljendusrikkust taotleva Der Blaue Reiteri rühmituse kunstnike nägemuslikust ekspressiivsusest. Kohe reisi järel maalis ta sarja akvarelle, mis on kogu tema loomingu kontekstis erakordsed. Sarnaselt teiste Ida-Euroopa modernistlike „külageeniustega“, nagu Marc Chagall ja Kazimir Malevitš, on Pärsimägi kujutanud endale kõige omasemat keskkonda – taluõue argielu –, kuid loonud… Loe edasi

Diana Laev (1919‒2002) on üks silmapaistvamatest Nõukogude perioodi tarbegraafikutest Eestis, kes on kujundanud plakateid, diplomeid, reklaambrošüüre, logosid, embleeme ja teinud raamatukujundusi. Laev töötas Üleliidulise Kaubanduspalati Eesti osakonna reklaamibüroo kunstnikuna, hiljem kondiitrivabriku Kalev koosseisulise kujundajana, aastast 1974 oli ta tegev vabakunstnikuna. Kuigi kunstniku põhitegevus langes nõukogude ajale, sai ta hariduse veel iseseisvas Eestis. Sinimustvalged ornamendijoonistused ongi… Loe edasi

Leili Muuga (1922–2016) oli eesti maalikunstnik. Muuga sündis Venemaal maamõõtja perekonnas. 1946. aastal kolis pere Tartusse, kus tulevane kunstnik leidis tööd joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse juures projekteerimisbüroos. Maaliõpinguid alustas ta aastatel 1947–1951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Alfred Kongo käe all ning lõpetas õpingud Tallinnas 1953. aastal Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1962–1977 töötas ta samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas… Loe edasi

Taavi Piibemann lõpetas 2002. aastal Tartu Ülikooli inglise filoloogia eriala ja jätkas kümnendi keskpaigas õpinguid Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonnas. „Nimetu“ koosneb kahest suurest valguskastist. Esimesel neist näeme fotot fookusesse võetud poisist, kes vaatab otse kaamerasse, ent kannab vaegnägija tumedaid prille. Sellel portreefotol on teravalt esile toodud detailid, mis loovad kujutist elustavat rütmi. Teise foto… Loe edasi