Pärsimägi oli tundlik hing, kes vaimustus sügavalt spirituaalset väljendusrikkust taotleva Der Blaue Reiteri rühmituse kunstnike nägemuslikust ekspressiivsusest. Kohe reisi järel maalis ta sarja akvarelle, mis on kogu tema loomingu kontekstis erakordsed. Sarnaselt teiste Ida-Euroopa modernistlike „külageeniustega“, nagu Marc Chagall ja Kazimir Malevitš, on Pärsimägi kujutanud endale kõige omasemat keskkonda – taluõue argielu –, kuid loonud sellest äärmiselt julge keelega kordumatud ja isiklikud fantaasiapildid, mille puhul ta on ületanud ajalised ja ruumilised takistused ning loobunud perspektiivi ja proportsiooni üle peamurdmisest. Pärsimägi on loominguliselt mänginud taluelu elementidega, nagu kõikvõimalikud pudulojused, tarad, vankrid, redelid, hooned, õues toimetavad ja voodis teki all magavad eided-taadid, ning loonud neist kireva ja pulbitseva, ent samal ajal ka üllatavalt harmoonilise, taevasse rattana maalitud päikesest ülekullatud või kuusirbi külmast valgusest üleujutatud terviku. Vaated „taluõue kosmosele“ on võluvalt vabad ja vaimukad.
Võrreldes ülejäänud loominguga on Pärsimäel siin justkui õnnestunud värvidega edasi anda seda raskesti sõnastatavat, kuid sedajagu põnevamat lõunaeesti vaimsust. Oma akvarellidel põimib ta mängulisuse ja lüürilisuse, vahetu südamlikkuse ja julguse ning Võrumaa juttudele omase argielu ja fantaasiamaailma sümbioosi, esitades kujutatut põrutava värvikirevusega.
Kumu blogi 