• Kumu külastas 59. Veneetsia biennaali

    Kumu külastas 59. Veneetsia biennaali

    59. Veneetsia biennaali peanäituse kuraator on Cecilia Alemani. Eestit esindab biennaalil Kristina Normani ja Bita Razavi näitus „Orhideliirium. Isu külluse järele“ (kuraator Corina Apostol). Näituse lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali akvarellid ja maalid troopilistest taimedest. Näitusega pakuvad kunstnikud ajalooliste ja uute teoste koosmõjus välja mitmetahulise vaate koloniaalajaloo mõistmiseks. Eesti väljapanekut on võimalik seekord näha Hollandi… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Wilhelmine Schwank. Interjöör

    NÄDALA TEOS: Wilhelmine Schwank. Interjöör

    Wilhelmine Schwanki „Interjöör“ (1885) kujutab rokokoostiilis tuba. Ruumis kajastub kaunite kunstidega tegelemine: vasakul paistab nurk klavessiinist, ruumi tagaosas paikneb molbert ja paremal seisab harfi kõrval naine. Aadliperedes oli naiste tegelemine kaunite kunstidega tavapärane ning nii oli neil lisaks käsitööoskusele ka pillimängu- või kunstilisi oskusi. Antud kompositsioonis mõjub kujutatud naine aga jäiga, lausa nukuliku tegelasena. Lopsakas… Loe edasi

  • Kumu uurimissuund „Nõukogude aja kunsti regionaalne eripära Baltimaades ja seda kujundanud suhtlusvõrgustikud“

    Kumu uurimissuund „Nõukogude aja kunsti regionaalne eripära Baltimaades ja seda kujundanud suhtlusvõrgustikud“

    Kumu kunstimuuseumis on eelmisest aastast sõnastatud uurimissuund, mis keskendub nõukogude perioodi kunstile Baltimaade regioonis, selle suhtlusvõrgustikele ja eripäradele. Suuna eesmärgiks on otsida nõukogude perioodi Eesti kunsti uurimisele uusi kontekste ja identifitseerimisviise ning pakkuda selle kaudu alternatiivi rahvusliku kunstiajaloo käsitlustele. Võrdleva ja rahvusülese kunstiajaloo meetod avardab teadmist ja tunnetust kunstiprotsesside piiride ülesusest, samuti toob esile ja… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Natalie Mei. Kupeldaja

    NÄDALA TEOS: Natalie Mei. Kupeldaja

    1920. aastate ühiskonnakriitilises kunstis paistab julguse ja teravusega silma Natalie Mei (1900–1975) pliiatsijoonistuste sari. Tegelaste eluolu on kujutatud hallides toonides. Sarja joonistustel on portreteeritavad enamasti näoga vaataja poole, mis ei lase nende traagikat ignoreerida. Rõivad, esemed ja olustik annavad aimu, et tegelased kuuluvad vaesemasse ühiskonnakihti. Inimesed on esitatud selgelt väljajoonistunud karakteritena, mis ei jäta kahtlust… Loe edasi

  • Kureerimise poliitiline potentsiaal kriisiajal

    Kureerimise poliitiline potentsiaal kriisiajal

    Liisa Kaljula: „Kui Baltimaadel on mingigi võimalus mõjutada praegu Venemaal toimuvat, siis on selleks just demokraatliku, mitmekesise kultuuri toetamine.“ Märtsikuus avati Kumu suures näitusesaalis rahvusvaheline suurprojekt „Mõtlevad pildid“, kus esimesel kuul polnud väljas ühtegi kunstiteost. 2016. aastast koostöös Ameerika Ühendriikide Zimmerli kunstimuuseumiga ette valmistatud uurimusliku näituse „Mõtlevad pildid“ keskmes pidi olema Baltimaade ja Moskva kunstnike… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Leonhard Lapin. Suprematism ja sotsialism

    NÄDALA TEOS: Leonhard Lapin. Suprematism ja sotsialism

    Leonhard Lapin oli aktsionist, maalija, graafik, luuletaja, arhitekt ja (linna) ruumiteoreetik. 1960. aastate lõpus kunstiellu astudes leiutas ta liitpopi ehk sovetpopi, mis ühendas popesteetikat ja nõukogude ühiskonna kriitikat, ning viljeles koos rühmitusega SOUP ’69 (Andres Tolts, Ando Keskküla jt) happening’e. Lapini kriitiline, kohati provokatiivne tegevus, mis manipuleeris ideoloogiliste kujunditega või epateeris erootikaga, tekitas korduvalt tsensuuri… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Villu Jaanisoo. Toolid I‒II

    NÄDALA TEOS: Villu Jaanisoo. Toolid I‒II

    Villu Jaanisoo lõpetas Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala 1989. aastal ja töötas nullindatel samas osakonna juhatajana. Jaanisoo on eelkõige tuntud oma skulptuuritraditsiooni ümbermõtestavate suuremõõtmeliste, vaimukate ja töömahukate teoste poolest, mis kasutavad materjalina kummi, vineeri, heli ja muid skulptuuri jaoks ebatraditsioonilisi materjale. „Toolid“ on esimene näide suuremast autorehvidest valminud skulptuuride sarjast. Jaanisoo teosed on tihtipeale avatud vaataja… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Eduard Rüga. Petseri motiiv

    NÄDALA TEOS: Eduard Rüga. Petseri motiiv

    Eduard Rüga Eestis valminud loomingu silmapaistvama osa moodustavad Lõuna-Eesti-ainelised värvilised puugravüürid. Valgamaal Sangaste vallas sündinud kunstniku kasvukeskkonnaks ja esteetilise loodusetaju väljakujunemise paigaks oli renditalu Uue-Antsla vallas kalarikka sügava Uhtjärve ääres, kust avanes avar vaade Restu mägedele. 1928. aastal Pallase kunstikooli astunud Rüga pidi vahepeal oma õpingud majanduslike raskuste tõttu katkestama. Ta pöördus tagasi Võrumaa koju,… Loe edasi

  • Kunstnik Aleksandr Aksinin ja Tallinna-Lvivi graafikakontaktid

    Kunstnik Aleksandr Aksinin ja Tallinna-Lvivi graafikakontaktid

    Elnara Taidre Sümboolse toetusena Ukrainale digiteerib Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu praegu esijärjekorras Ukraina kunstnike ja Ukraina teemalisi kunstiteoseid, sooviga muuta neid nähtavamaks. Kuna muuseumi kollektsiooni kujundamise aluseks on rahvuslik, territoriaalne ja temaatiline seotus Eestiga, ei ole Ukraina autoreid meil kuigi palju, kuid see-eest on nad kõik ühel või teisel määral Eestiga seotud. Näiteks elas ja töötas… Loe edasi