
Leili Muuga (1922–2016) oli eesti maalikunstnik. Muuga sündis Venemaal maamõõtja perekonnas. 1946. aastal kolis pere Tartusse, kus tulevane kunstnik leidis tööd joonestaja-konstruktorina Arhitektuurivalitsuse juures projekteerimisbüroos. Maaliõpinguid alustas ta aastatel 1947–1951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Alfred Kongo käe all ning lõpetas õpingud Tallinnas 1953. aastal Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1962–1977 töötas ta samas koolis õppejõuna, seejärel hakkas vabakunstnikuks. Tema loomingus moodustavad valdava osa maastiku- ja meremaalid, silmapaistvad on suured kompositsioonid. Järjepidevalt on Muuga viljelenud aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid natüürmorte ja lillemaale, millest ühe silmapaistvamaks näiteks võib pidada teost „Pidupäeva lilled“ (1972). Lisaks maali monumentaalsusele paelub selle juures ka lüüriline tundetoon ning pehme ja tonaalselt nüansseeritud käsitluslaad, mida omakorda rõhutab kunstnikule isikupärase nn valge valguse kasutamine. Teos toob hästi välja just need tegurid, mis kujundasid Leili Muuga väljenduslaadi – tugev realistlik aluspõhi, impressionismikogemus ning kümnendivahetusele iseloomulik üldistuspüüe.