-
Tagasivaade: Kumu aastal 2025
2025. kunstiaasta on jõudnud lõpule. Möödunud aasta tõi Kumusse arvukalt naiskunstnike isikunäitusi ja rahvusvahelisi suurprojekte. Kohe aasta alguses avanes rahvusvaheline grupinäitus „Nad hakkasid kõnelema“, mis uuris, mida tähendab olla inimene kiirete keskkonnamuutuste ajastul. Märtsist augustini sai tutvuda 20. sajandi naisloojatest teerajajate õdede Meide elutööga ning alates septembrist kuni 2026. aasta märtsini on vaatajate ees kunstniku Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Sigrid Viir. Võltspuhkaja reisipäevik (2021)
Sigrid Viiri fotoseeria „Võltspuhkaja reisipäevik“ (2021) jätkab ideeliselt Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis toimunud isikunäituse „Võltspuhkaja“ temaatikaga, mille keskmes oli töö ja puhkuse piiride hägustumine kaasaegses ühiskonnas. Loe edasi
-
Kunstikoguja Evald Timuski järeltulijad kinkisid Eesti Kunstimuuseumile seitse tuntud Eesti kunstniku teost
Möödunud aasta lõpus sai Eesti Kunstimuuseum väärtusliku kingituse erakogust Kanadas – Evald ja Alide Timuski järeltulijad annetasid muuseumile Adamson-Ericu, Johannes Greenbergi, Jaan Grünbergi, Erik Haameri, Karin Lutsu ja Eduard Rüga kunstitöid, kokku seitse teost. Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Ado Vabbe. Kompositsioon nelja figuuriga (1912)
Enne Esimest maailmasõda Münchenis õppides puutus noor Ado Vabbe kokku ekspressionismiga ning uuendusmeelse kunstirühmituse Der Blaue Reiter hoogsast ja primitiivsest stiilist inspireerituna maalis ta kompositsiooni, mida võib pidada esimeseks bordellistseeniks Eesti kunstiloos. Loe edasi
-
Kumu hariduskeskuse märkamised NEMO konverentsilt „Who cares?“
Möödunud sügisel osalesid Kumu hariduskeskuse töötajad Liina Lepik, Eva-Erle Lilleaed ja Anu Lüsi programmi „Erasmus+“ raames Euroopa Muuseumiorganisatsioonide Võrgustiku (NEMO) konverentsil „Who cares? Museums, wellbeing and resilience“. Üle 30 000 muuseumi koondav NEMO tõi Taani linna Horsensisse kolmeks päevaks kokku 328 muuseumitöötajat ja kultuurivaldkonnas tegutsejat 37 riigist. Ettekannetest ja töötubadest jäi kõlama, kuidas muuseumid on Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Konrad Mägi. Pühajärv (1918–1921)
Konrad Mägi „Pühajärv“ sündis Eesti Vabadussõja ajal (1918–1920). Painavat, dramaatiliselt apokalüptilist taevast võiks seostada ajalooliste murrangutega, kuid kindel selles olla ei saa. Selleks hetkeks oli Mägi juba tuntud maalikunstnik, olgugi et ta esimene näitus Eestis leidis aset alles 1910. aastal. Enne seda oli ta õppinud Peterburis mainekas Stieglitzi kunstikoolis, kuid lahkus sealt pettununa. Loe edasi
-
Anna-Stina teosed kväär-poliitilise perekonna loojatena
„Mul on kaks perekonda: bioloogiline ja poliitiline – queer-feministlik,“ kirjutas Anna-Stina Treumund oma eluajal. Sellega osutas ta toetava ja kaasmõtlejatest koosneva kogukonna tähtsale rollile enda jaoks, pidades seda oma poliitiliseks perekonnaks. Oma loomingu ja aktivismiga võitles ta queer-kogukonna õiguste eest, tuues esile mitmeid uusi teemasid ning muutes kogukonna ühiskonnas nähtavaks ja kuuldavaks. Seejuures hõlmasid tema Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: August Matthias Hagen. Talvemaastik. Suursaar (1839)
August Matthias Hagen (1794–1878). Talvemaastik. Suursaar. 1839. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum Eesti põhjarannikust vaid 55 km kaugusele jääv Suursaar on justkui „geoloogia vabaõhumuuseum“ ― 11 km pikk, kuni 3 km lai ja koguni 176 m merepinnast kõrgemale tõusev graniitpaljand. Loodusjõud on saart kurrutanud ja muljunud, lõhestanud ja lihvinud, luues pinnavormidest dramaatilise siluetiga vaatamisväärsuse keset Läänemerd. Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Alo Hoidre. Pidupäev (1984)
Alo Hoidre. Pidupäev. 1984. Litograafia. Eesti Kunstimuuseum Alo Hoidre oli graafik ja maalikunstnik, kes õppis aastatel 1933–1937 Riigi Kunsttööstuskoolis graafikat ning lõpetas Riigi kõrgema kunstikooli 1941. Samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus ta võttis osa lahingutest ja oli kunstnike rindebrigaadis. 1944–1982 töötas ta ERKI (praegune Eesti Kunstiakadeemia) õppejõuna. Ta osales arvukalt nii Eesti kui ka Loe edasi
Kumu blogi 