Tagasivaade

  • Interaktiivsusega antakse vaatajale küsija hääl

    Interaktiivsusega antakse vaatajale küsija hääl

    Raivo Kelomees Interaktiivsusest on saanud kunstinäituste tõmbenumber ning seda mitte ainult digitaalses kunstis. Ka klassikute maalinäitusi täiendatakse joonistamis- ja tegevusnurkadega, kus on külastajate jaoks paberid ja värvipliiatsivalik. Kunagi sattusin Londoni Tate Britainis William Turneri näitusele, kus oli üles seatud just selline hobikunstniku tööruum. Tundub, et tegevusnurkade eesmärgiks on lisada ekspositsioonile vabadusastet, et vaatajad ei tunneks… Loe edasi

  • Tagasivaade: Kumu aastal 2022

    Tagasivaade: Kumu aastal 2022

    Aasta 2022 taastas Kumule külastajaskonna ning tõi mitu suurt rahvusvahelist näitusprojekti, nagu Ukraina sõjale reageerinud näitus „Mõtlevad pildid“ ja publikumagnet „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“. Hästi läks muuseumiharidusel, mida menukate tuuride, loengute ja stuudiote kõrval iseloomustas keskendumine jätkusuutlikule arengule ja keskkonnateadlikkusele. 2022. aastal sai Kumu ka esimese muuseumina Eestis rohelise muuseumi sertifikaadi. Numbriliselt kokku loetuna korraldas… Loe edasi

  • Baltisaksa maastikumaalija August Matthias Hageni jäljed Põhja-Eesti rannikul

    Baltisaksa maastikumaalija August Matthias Hageni jäljed Põhja-Eesti rannikul

    Eesti maastikul leidub mitmeid loodusobjekte, mis on tuntuks saanud tänu kunstnikele, kuulsaimaks näiteks on ilmselt Wiiralti tamm Viljandimaal. Arvatavasti on aga vähesed kuulnud Eesti põhjarannikul asunud Hageni kividest, mis said nime baltisaksa maalikunstniku ja Tartu ülikooli joonistusõpetaja August Matthias Hageni järgi. Tänapäeva Läti aladel sündinud, kuid hiljem aastakümneid Tartus elanud ja töötanud Hagen külastas oma… Loe edasi

  • Eesti Kunstimuuseumi kogude ainulaadne kujunemislugu

    Eesti Kunstimuuseumi kogude ainulaadne kujunemislugu

    Sel nädalal tutvustab Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi muuseumi sünnipäeva puhul ainulaadsete ajalooliste fotode kaudu juba üle saja aasta Eesti Kunstimuuseumi kogudes olnud esemeid ning laiemalt nende kogude kujunemislugu. Muuseumi südameks on tema kogud. 103-aastase Eesti Kunstimuuseumi kogude kujunemisloos on pöördeid, ootamatusi ning omajagu paratamatust. Alustanud tegutsemist universaalmuuseumina, koguti kuni 1925. aastani, mil muuseum… Loe edasi

  • Irmgard Menning Nikolai Triigi ja Konrad Mägi maalidel

    Irmgard Menning Nikolai Triigi ja Konrad Mägi maalidel

    Irmgard Menning on üks enim maalitud naisi 20. sajandi alguse Eestis. Mõjuka teatrimehe Karl Menningu abikaasana kuulus ta kujuneva rahvusriigi kultuurieliiti, kelle hulgast tuli suur osa esindusportreede tellijatest. Nii on ka sellised eesti kunsti suurnimed nagu Konrad Mägi ja Nikolai Triik teda aastate jooksul mitu korda maalinud, luues oma loometee ühed silmapaistvamad portreed. Irmgard Menningu… Loe edasi

  • Kunstnik Aleksandr Aksinin ja Tallinna-Lvivi graafikakontaktid

    Kunstnik Aleksandr Aksinin ja Tallinna-Lvivi graafikakontaktid

    Elnara Taidre Sümboolse toetusena Ukrainale digiteerib Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu praegu esijärjekorras Ukraina kunstnike ja Ukraina teemalisi kunstiteoseid, sooviga muuta neid nähtavamaks. Kuna muuseumi kollektsiooni kujundamise aluseks on rahvuslik, territoriaalne ja temaatiline seotus Eestiga, ei ole Ukraina autoreid meil kuigi palju, kuid see-eest on nad kõik ühel või teisel määral Eestiga seotud. Näiteks elas ja töötas… Loe edasi

A WordPress.com Website.