• Baseli näitusele saadeti ka Karl Pärsimägi teos Eesti Kunstimuuseumi kogudest 

    Baseli näitusele saadeti ka Karl Pärsimägi teos Eesti Kunstimuuseumi kogudest 

    7. märtsil avanes Baseli kunstimuuseumi näitus “The First Homosexuals; The Birth of New Identities 1869–1939“ („Esimesed homoseksuaalid. Uute identiteetide sünd 1869–1939“), kuhu läks Eesti Kunstimuuseumi kogudest ka Karl Pärsimägi teos „Autoportree pärlitega“, mis muidu on väljas Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945“. Lisaks avaneb selle aasta maikuus Tartu kunstimuuseumis Karl Pärsimägi loomingu ülevaatenäitus, kuhu… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Jon Rafman. Unenäopäevikud 2016–2019 (2019)

    NÄDALA TEOS: Jon Rafman. Unenäopäevikud 2016–2019 (2019)

    Kolme aasta jooksul lõi kunstnik oma unenägudest animatsioone, kasutades lihtsat 3D-tarkvara. Tulemuseks on teos, mis uurib tehnoreaalsust, videomängude esteetikat ja info ülekülluse mõju inimese psüühikale. Kahe peategelase dantelik rännak läbi düstoopiliste maastike koos sürreaalsete transformatsioonide ning veriste kokkupõrgetega on esitatud hektilise ja pidevalt koost laguneva süžeega unenäolise videomängu keeles. Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Carl Sigismund Walther. Neiu akna all (1838)

    NÄDALA TEOS: Carl Sigismund Walther. Neiu akna all (1838)

    Carl Sigismund Waltheri „Neiu akna all“ on üks paremaid näiteid biidermeieri aja maalikunstist Eestis. Ühelt poolt demonstreerib maal stiilseid olustikulisi üksikasju nii neiu riietuses ja soengus kui ka interjööri kujunduses. Teisalt annab töö edasi biidermeieri üldist tundetooni – ühiskondliku stabiilsuse, uinunud seisusliku heaolu ja intiimse koduse vaikelu meditatiivset seisundit. Loe edasi

  • Näituse „Kes kardab emadust?“ ettevalmistused 

    Näituse „Kes kardab emadust?“ ettevalmistused 

    Selle aasta novembris avaneb Kumu suures saalis rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus „Kes kardab emadust?“, mis tegeleb emaduse kogemusega nii isiklikus kui ka ühiskondlikus vaates. Näitus keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa kunstile, luues mõne teema lõikes kontseptuaalsed (aja)sillad ka teiste regioonide ja perioodidega. Emaduse mõistet avardada sooviva näituse raames viis kuraator Eda Tuulberg regioonis läbi põhjaliku uurimistöö, külastades erinevaid riike ja luues kontakte paljude teemaga tegelevate kunstnike, kuraatorite ja uurijatega.  Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Jens Settergren. Prototüüp (IV). Sarjast „Mullid, klaaskuulid, oraaklid“ (2022)

    NÄDALA TEOS: Jens Settergren. Prototüüp (IV). Sarjast „Mullid, klaaskuulid, oraaklid“ (2022)

    Lentikulaarprintidest ja arhailises tehnikas mosaiikidest koosnev teos kasutab nüüdisaegseid motiive bio- ja arvutitehnoloogia vallast. Mosaiigid tõlgivad digitaalse, pikseldatud pildipinna hoopis varasemast ajastust pärit pildikeelde. Ka lentikulaarprint – kahest fotost koosnev kujutis, mis loob läätse abil illusiooni muutusest – kuulub n-ö visuaalse hämmastamise vahendina pigem 20. sajandi esimesse poolde. Loe edasi

  • „Kunsti tegemine tundus toona üks väheseid mõtestatud tegevusi“. Suur näituselõpu intervjuu Mari Kurismaaga 

    „Kunsti tegemine tundus toona üks väheseid mõtestatud tegevusi“. Suur näituselõpu intervjuu Mari Kurismaaga 

    Kumu kunstimuuseumi 3. korrusel on veel kuni 22. veebruarini avatud Mari Kurismaa esimene suur retrospektiivnäitus „Videviku geomeetria“ (kuraator Mari Laanemets), mis koondab tema loomingu keskseid töödegruppe, andes ülevaate kunstniku laiahaardelisest tegevusväljast, mis ulatub maalikunstist ja sisearhitektuurist graafika, aktsioonide, kunstnikuraamatute ja slaidiprogrammideni. Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja Liisa Kaljula vestles kunstnikuga tema Tallinna kodus ja ateljees lähemalt… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Jaanus Samma. Vaikelud rahvuslikel motiividel (2025)

    NÄDALA TEOS: Jaanus Samma. Vaikelud rahvuslikel motiividel (2025)

    Kunstnik Jaanus Samma on tegelenud oma loomingus Eesti kväärajalooga ning muu hulgas talupoegade seksuaalsuse uurimisega. Samma on talupoegade enda häält ja esteetikat otsinud arhiivides säilitatavast folkloorist ja rahvakunstist, aga ka suulisest pärimusest. Loe edasi

  • Kadi Polli: „Kohandame Kumu avalikku ruumi ümber mitte ainult kunsti, vaid ka inimeste heaolu silmas pidades“ 

    Kadi Polli: „Kohandame Kumu avalikku ruumi ümber mitte ainult kunsti, vaid ka inimeste heaolu silmas pidades“ 

    Kumu tähistab veebruarikuus 20. sünnipäeva. Kahekümne aastaga on Kumust kujunenud inimeste ja kunsti kohtumispaik. Sünnipäeva-aasta ühendab kunstiajalugu, tänaseid loojaid ja publikut, eri põlvkondi ja vaatenurki, pakkudes võimalust koos avastada, meenutada ja kujutada ette tuleviku Kumu. Sünnipäeva programmist leiab nii ekskursioone, vestlusringe, töötubasid kui ka performance’id. Pidustused algavad kaasaegse kunsti näituse „Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul“… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Bernard Picart. Galateia triumf (U 1724–1733)

    NÄDALA TEOS: Bernard Picart. Galateia triumf (U 1724–1733)

    Prantsuse raamatuillustraatori Bernard Picarti graafiline leht „Galateia triumf“ ei kujuta tegelikult tuntud müüti Pygmalionist ja Galate(i)ast, vaid hoopis lugu neriid Galateiast, kelle armsama tapab armukade kükloop ja kes seejärel muudab oma armastatu surnukeha ojaks. Ometi ei ole ilmselt juhus, et Pygmalioni skulptuur kannab sama nime, sest mõlema loo keskmes on transformatsiooni motiiv. Loe edasi