• Tagasivaade: Kumu aastal 2022

    Tagasivaade: Kumu aastal 2022

    Aasta 2022 taastas Kumule külastajaskonna ning tõi mitu suurt rahvusvahelist näitusprojekti, nagu Ukraina sõjale reageerinud näitus „Mõtlevad pildid“ ja publikumagnet „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“. Hästi läks muuseumiharidusel, mida menukate tuuride, loengute ja stuudiote kõrval iseloomustas keskendumine jätkusuutlikule arengule ja keskkonnateadlikkusele. 2022. aastal sai Kumu ka esimese muuseumina Eestis rohelise muuseumi sertifikaadi. Numbriliselt kokku loetuna korraldas […] Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Tõnis Vint. Jaapani tuba. Asjad

    NÄDALA TEOS: Tõnis Vint. Jaapani tuba. Asjad

    Tõnis Vint oli 1960. aastatel kujunenud kunstnike üks liidreid, kelle graafikaõpingud Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis aastatel 1962–1967 seostuvad ERKI Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ja II maailmasõja järgse Eesti esimeseks kunstirühmituseks nimetatud ANK ’64 tegevusega. Tema elukestev projekt oli visuaalsete märgisüsteemide uurimus, mida ta tutvustas järjepidevalt koduloengutes, mõjutades eri põlvkondadest eesti kultuuritegelasi. 1960. aastatel oli Vindi üheks […] Loe edasi

  • Baltisaksa maastikumaalija August Matthias Hageni jäljed Põhja-Eesti rannikul

    Baltisaksa maastikumaalija August Matthias Hageni jäljed Põhja-Eesti rannikul

    Eesti maastikul leidub mitmeid loodusobjekte, mis on tuntuks saanud tänu kunstnikele, kuulsaimaks näiteks on ilmselt Wiiralti tamm Viljandimaal. Arvatavasti on aga vähesed kuulnud Eesti põhjarannikul asunud Hageni kividest, mis said nime baltisaksa maalikunstniku ja Tartu ülikooli joonistusõpetaja August Matthias Hageni järgi. Tänapäeva Läti aladel sündinud, kuid hiljem aastakümneid Tartus elanud ja töötanud Hagen külastas oma […] Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Georg Wilhelm Pape (G. F.  Parroti järgi). Imatra kivide näited

    NÄDALA TEOS: Georg Wilhelm Pape (G. F. Parroti järgi). Imatra kivide näited

    Kui Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor füüsik Georg Friedrich Parrot avaldas 71-aastaselt Peterburi teaduste akadeemia bülletäänis kirjutise „Imatra kivide füüsiliste omaduste uuringud“, oli ta jõudnud ringiga saksa natuurfilosoofi Friedrich Schellingi mõtteni „Teadus vajab sidet kujutlusvõimega, et anda tiivad füüsikale“. Parrot kirjutab: „Loodusest ja teadusest kirjutamine peab olema ka esteetiline ja tunnetele mõjuv. Loodusele ei saa […] Loe edasi

  • Usk digitehnoloogia ja loovuse väesse. Intervjuu teamLabiga

    Usk digitehnoloogia ja loovuse väesse. Intervjuu teamLabiga

    Hetkel on Kumu suures saalis avatud näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“. teamLab on 2001. aastal asutatud rahvusvaheline kunstikollektiiv, kelle ühislooming seob kunsti teaduse, tehnoloogia ning loodusega. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle maailma. Kumu kunstimuuseumis näidatakse kolme teost, mis kujutavad katkematute lainete, tärkavate, õitsevate ja närbuvate […] Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Tamara Ditman. Mäng

    NÄDALA TEOS: Tamara Ditman. Mäng

    Tamara Ditman (1945–2003) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1971. aastal skulptorina. Ditmani loomingu kõrgaeg langes 1980. aastatesse, mil valmis rida hüperrealismi algupärale viitavaid kompositsioone, mis koheselt jõudsid muuseumi kogudesse. Kuigi kõnealusel perioodil töötas skulptorite enamik hüperrealismist saadud mõjutustega, viisid Ditmani tööd ellu hüperrealismi nõuet, muidugi sel määral, nagu tollal oli võimalik – kunstnik pidi leidma motiivi […] Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Concordia Klar. Väljaspool tuisku

    NÄDALA TEOS: Concordia Klar. Väljaspool tuisku

    Sürrealism kunstivooluna tekkis 1920. aastatel. Nõukogude Eesti sügavtrükigraafika puhul saame sürrealistlikust mõtteviisist ja lähenemisest rääkida aga umbes pool sajandit hiljem. Concordia Klari graafikalooming seostub just sellise sürrealismisuunaga eesti sõjajärgses kunstis. Kunstniku lemmikmotiivid korduvad mitmesugustes fantastilistes kooslustes: need võivad olla muusikariistad, nõtke naisekuju, eesti rahvakunsti ornamendid, keskaegne arhitektuur, kadakad. Klar suutis üksikelemente julgelt põimida, hoolimata nende […] Loe edasi

  • Suured loojad ja arhitektuur Kumu Dokumentaalil

    Suured loojad ja arhitektuur Kumu Dokumentaalil

    Kumu Dokumentaali seansid toimuvad kolmapäeviti algusega kell 18.00 Kumu auditooriumis ja on publikule tasuta. Kumu auditooriumi programmijuht Mare Pedanik annab täpsema ülevaate Kumu Dokumentaali kevadhooajast. Kumu Dokumentaal avab 2023 hooaja persoonifilmiga Ennio Morriconest. Film kannab pealkirja „Ennio. Maestro“ ning kujutab endast kahte ja poolt tundi vaimustavaid lugusid meloodiate sünnist, koostöödest, elust, tunnetest, edust, aga ka […] Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Ott Kangilaski. Maskeraad

    NÄDALA TEOS: Ott Kangilaski. Maskeraad

    Ott Kangilaski graafikaõpingud Pallases kippusid venima teda elu lõpuni kimbutanud kopsuhaiguse tõttu. Ent 1930. aastate lõpus tegi ta suuri edusamme puugravüüri alal, mille Pallases olid kõrgele tasemele tõstnud Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. Loomulikult olid eeskujuks ka Eduard Wiiralti 1930. aastate peenekoelised gravüürid. Seda edenemist täheldas ka Heiti Talvik, Kangilaski tuttav luuletajate sõpruskonnast Arbujad, kelle […] Loe edasi