Kirjutab kuraator Andres Härm
Kui me eelmisel aastal Kumus Ragnar Kjartanssoni näituse „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“ avasime, ei olnud mul aimugi, et see koostöö saab enam vähem aasta hiljem Saksamaal jätku. 2025. aasta suvel külastas Kumu näitust Kunsthalle Recklinghauseni direktor ja Eesti kunstiväljalgi väga tuntud kuraator Nico Anklam (teinud koostööd nii Flo Kasearu kui Paul Kuimetiga) ning tegi ettepaneku tuua see näitus järgmisel aastal Recklinghausenisse. See oli suur tunnustus Kumu tööle. Harva saab eesti kuraator võimaluse kureerida ühest välisriigist pärit kunstniku näitust teises välisriigis. Õnneks oli ka Ragnaril oma tihedast graafikust hoolimata aega seda näitust teha. Loomulikult, nagu ikka selliste asjade juures, hakkas näitus ka ise protsessi käigus transformeeruma, lisandus uus teos, mida Tallinna näituse ajal veel olemaski ei olnud ning kunstniku soovil teinegi töö, mida Tallinnas ei eksponeeritud. Pooled Tallinnas olnud teosed jäid lõpuks välja ja muutus ka näituse nimigi – „Poisist ja tüdrukust..“ sai uue teose järgi „Sunday without Love“. Seega tegemist on täiesti uue näitusega, kuid selle algimpulss on loodetavasti jätkuvalt jäänud samaks.
Nico Anklam tutvustab näitust saksa ajakirjanikele
Näitus ise toimub Saksamaa ühe vanima teatrifestivali Ruhrfestspiele’i raames. Kunsthalle valib igal aastal toimuva festivali raames välja ühe olulise kunstniku, kelle loomingus on performatiivsus olulisel kohal ja korraldab tema personaalnäituse. Eelmisel aastal oli selleks kunstnikuks feministliku kunsti klassik Judy Chicago, üleelmisel aastal taani kunstnik Søren Aagaard ning sellele eelneval aastal ei keegi muu kui eesti kunstnik Flo Kasearu. Muuseas videot Flo performance’ist „Disorder Patrol“, mis filmitud just Recklinghausenis, sai näha tema eelmise aasta personaalnäitusel Kai kunstikeskuses. Mitmekümne aasta jooksul on Recklighausenist selle festivali raames läbi käinud suur hulk kaasaegse kunsti suuri nimesid.
Ragnar Kjartanssoni loomingut tutvustav trükis
Ruhrfestspiele’i enda sünnilugu on samuti väga ilus. Nimelt olevat legendi järgi teatril olnud peale sõda söega kitsas käes ja nad läksid kaevurite juurde, et paluda neilt kaks vagunitäit sütt. Vastutasuks lubasid nad igal aastal 1. mail tagasi tulla ja mängida töölistele tasuta etenduse. Siiani on seda lubadust peetud.
„Sunday without Love“ on Ragnar Kjartanssoni 2025. aasta sügisel filmitud ühekanaline video. Selle keskne visuaalne kujund lähtub kunstniku külmkapimagnetil olnud kummalisest pildist, mis meenutab motiivilt 17. sajandi Madalmaade olustikumaali ning kompositsioonilt Georges Seurat’ teost „Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte’i saarel“. Kummalisel kombel oli aga ühel tegelasel käes moodne jazz-kitarr. Kjartansson lavastas selle stseeni live performance’i ja videovõttena Itaalias Transart festivali jaoks, videoteosena ongi selle esmaettekanne Euroopas Recklinghausenis. Videos esitab see veider kamp ingliskeelset versiooni saksa laulja Rocco Shamoni laulust „Ohne Liebe leben lernen“. Isikliku kriisi ajel sündinud teos on Kjartanssonil valminud taas koostöös Davíð Þór Jónssoniga, kellega koos valmis ka Tallinna näituse nimiteos.
Näituse plakat ja seinateksti ülespanek
Võrreldes Kumu näitusega, mille fookus oli laiem, on praeguse näituse keskmes Kjartanssoni loomingu kaks olulist ja teatud töödes ka omavahel läbi põimunud motiivi: tema muusikalised koostööd ja idee ruumilisest helist ning teisalt tema suhe kunstiajalooga, eriti maastikumaali traditsiooniga. Lisaks Kumu näituselt tuntud töödele „Figuurid maastikul“(2018), „Argipäevad Arkaadias“(2025) ning ka siin projekti keskseks teoseks kujuneva „Homset ei ole“ (2022) kõrval on läbi kolme korruse kulgeval näitusel eksponeeritud ka tema 2013. aastal Veneetsia biennaalil toimunud kestvusperformance’i põhjal valminud kahekanaline videoinstallatsioon „S.S. Hangover“ (2013/2014).
Näitusevaade
Kõik kolm helilist teost näitusel representeerivad ka Kjartanssoni kõige olulisemaid muusikalisi partnereid, kellega teda seob läbi aastakümnete kestev koostöö. „Homset ei ole“ on valminud koostöös The Nationali kitarristi Bryce Desneriga, „S.S Hangover“ Sigur Rósi klahvpillimängija Kjartan Sveinssoniga ning juba mainitud „Sunday without Love“ koostöös Davíð Þór Jónssoniga.
Näitus avanes laupäeval 2. mail ja jääb avatuks kuni 16. augustini. Recklinghausen asub Ruhri piirikonnas ning sama piirkonna erinevates linnades toimub käesoleval aastal ka Manifesta. Igatahes on kunstihuvilistel võimalik tabada kaks kärbest ühe hoobiga, põigates ka Recklinghausenisse, sest see jääb sõna otseses mõttes tee peale.
Näitusevaated
Näituse korraldustiim koos kunstnikuga
Kumu blogi 