Kristi Kongi (1985). Kas valgust on veel alles? Magenta andis märku, et seal puude vahel midagi kumab. 2020. Õli. Eesti Kunstimuuseum
Kristi Kongi keskendub oma loomingus värvi ja valguse uurimisele ning traditsioonilise maalikunsti piiride avardamisele, esitades teoseid installatiivses ja kohaspetsiifilises võtmes. Viimastel aastatel on tema loomingusse lisandunud ka vormianalüüs, mis veelgi võimendab maalide emotsionaalset laengut ja detailitunnetust. Üks selliseid teoseid on „Kas valgust on veel alles? Magenta andis märku, et seal puude vahel midagi kumab“, mis oli 2020. aastal eksponeeritud Narva Muuseumi kunstigalerii näitusel „Lase mul üks kord veel unistada“. Teos kuulub installatiivsesse maaliseeriasse „Kujuteldavad olendid“ ning on mõõtmetelt üks suuremaid nii selles seerias kui ka kunstniku senises loomingus.
Kumu blogi 