-
NÄDALA TEOS: Matei Bejenaru. Iaşi loodusmuuseum. Sarjast „Kahe maailma vahel“
„Kahe maailma vahel“ on loominguline projekt, mis jäädvustab Rumeenia kommunistliku režiimi aegseid muuseume, teaduslaboreid, avalikke ruume ja tööstushooneid, mis toona täitsid ratsionaalsete teadmiste kujundamise rolli, kuid mis uues ühiskonnas ei oma enam kohta ega väljundit. Fotodel on kujutatud kahest mäluasutusest alles jäänud esemed, mille kaudu on vahendatud ajalooline mälu. Kunstniku jaoks peegeldub neis kujutistes pärast… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Kristjan Raud. Kalevi pojad jahil
Kristjan Raud hakkas taas Kalevipoja-ainelisi teoseid looma pärast intensiivset perioodi, kui oli tihedalt seotud Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi asutamisega, töötanud õpetaja ning EV Haridusministeeriumi ametnikuna (1919‒1924) ja teinud1926. aastal reisi Pariisi. Sajandialguse sümbolistliku, juugendliku etapi asendas suur huvi rahvuseepose „Kalevipoeg“ teemade arhailise stiili kujundamise vastu. Käesoleva töö puhul on tegemist teema „Kalevi pojad… Loe edasi
-
Tagasivaade: Kumu aastal 2022
Aasta 2022 taastas Kumule külastajaskonna ning tõi mitu suurt rahvusvahelist näitusprojekti, nagu Ukraina sõjale reageerinud näitus „Mõtlevad pildid“ ja publikumagnet „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“. Hästi läks muuseumiharidusel, mida menukate tuuride, loengute ja stuudiote kõrval iseloomustas keskendumine jätkusuutlikule arengule ja keskkonnateadlikkusele. 2022. aastal sai Kumu ka esimese muuseumina Eestis rohelise muuseumi sertifikaadi. Numbriliselt kokku loetuna korraldas… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Tõnis Vint. Jaapani tuba. Asjad
Tõnis Vint oli 1960. aastatel kujunenud kunstnike üks liidreid, kelle graafikaõpingud Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis aastatel 1962–1967 seostuvad ERKI Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ja II maailmasõja järgse Eesti esimeseks kunstirühmituseks nimetatud ANK ’64 tegevusega. Tema elukestev projekt oli visuaalsete märgisüsteemide uurimus, mida ta tutvustas järjepidevalt koduloengutes, mõjutades eri põlvkondadest eesti kultuuritegelasi. 1960. aastatel oli Vindi üheks… Loe edasi
-
Baltisaksa maastikumaalija August Matthias Hageni jäljed Põhja-Eesti rannikul
Eesti maastikul leidub mitmeid loodusobjekte, mis on tuntuks saanud tänu kunstnikele, kuulsaimaks näiteks on ilmselt Wiiralti tamm Viljandimaal. Arvatavasti on aga vähesed kuulnud Eesti põhjarannikul asunud Hageni kividest, mis said nime baltisaksa maalikunstniku ja Tartu ülikooli joonistusõpetaja August Matthias Hageni järgi. Tänapäeva Läti aladel sündinud, kuid hiljem aastakümneid Tartus elanud ja töötanud Hagen külastas oma… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Georg Wilhelm Pape (G. F. Parroti järgi). Imatra kivide näited
Kui Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor füüsik Georg Friedrich Parrot avaldas 71-aastaselt Peterburi teaduste akadeemia bülletäänis kirjutise „Imatra kivide füüsiliste omaduste uuringud“, oli ta jõudnud ringiga saksa natuurfilosoofi Friedrich Schellingi mõtteni „Teadus vajab sidet kujutlusvõimega, et anda tiivad füüsikale“. Parrot kirjutab: „Loodusest ja teadusest kirjutamine peab olema ka esteetiline ja tunnetele mõjuv. Loodusele ei saa… Loe edasi
-
Usk digitehnoloogia ja loovuse väesse. Intervjuu teamLabiga
Hetkel on Kumu suures saalis avatud näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“. teamLab on 2001. aastal asutatud rahvusvaheline kunstikollektiiv, kelle ühislooming seob kunsti teaduse, tehnoloogia ning loodusega. Nende mõjusad ruumiinstallatsioonid on muutnud arusaama digitehnoloogia abil loodud kunstist ning vaimustanud miljoneid vaatajaid üle maailma. Kumu kunstimuuseumis näidatakse kolme teost, mis kujutavad katkematute lainete, tärkavate, õitsevate ja närbuvate… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Tamara Ditman. Mäng
Tamara Ditman (1945–2003) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1971. aastal skulptorina. Ditmani loomingu kõrgaeg langes 1980. aastatesse, mil valmis rida hüperrealismi algupärale viitavaid kompositsioone, mis koheselt jõudsid muuseumi kogudesse. Kuigi kõnealusel perioodil töötas skulptorite enamik hüperrealismist saadud mõjutustega, viisid Ditmani tööd ellu hüperrealismi nõuet, muidugi sel määral, nagu tollal oli võimalik – kunstnik pidi leidma motiivi… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Concordia Klar. Väljaspool tuisku
Sürrealism kunstivooluna tekkis 1920. aastatel. Nõukogude Eesti sügavtrükigraafika puhul saame sürrealistlikust mõtteviisist ja lähenemisest rääkida aga umbes pool sajandit hiljem. Concordia Klari graafikalooming seostub just sellise sürrealismisuunaga eesti sõjajärgses kunstis. Kunstniku lemmikmotiivid korduvad mitmesugustes fantastilistes kooslustes: need võivad olla muusikariistad, nõtke naisekuju, eesti rahvakunsti ornamendid, keskaegne arhitektuur, kadakad. Klar suutis üksikelemente julgelt põimida, hoolimata nende… Loe edasi
Kumu blogi 