Videos „Kõrbelaul“ räägib Kadi Estlandi vanaema isiklikke mälestusi noorpõlvest, meenutades muuhulgas külastusi Estonia teatrisse ning Georg Otsa osatäitmisi operetis „Kõrbelaul“. Videoga koos eksponeeritakse kunstniku perekonnas traditsiooniliselt tikitud linikud; tegemist on üle mitme põlvkonna ulatuva traditsiooniga, mida Estland, kes ise tekstiilikunsti taustaga, jätkab siiani. Nii on siin esitatud tekstiilid tegelikult väga erinevatest aegadest, aga põhiosas on… Loe edasi

Käesolev töö kujutab Gerd Egede-Nissenit, Norra vasakpoolse poliitiku ja Norra Kommunistliku Partei asutaja Adam Egede-Nisseni 14-aastast tütart, kellest hiljem sai tuntud näitleja. Konrad Mägi maalis terve elu portreesid, sageli täitis ta tellimust, ent vahel valis endale modellid ka ise, kujutades eriti palju juute ja mustlaseid, kultuurilisi „teisi”. „Norra tütarlapse portree” (1909) ei olegi ilmselt tellimustöö, kuna… Loe edasi

Inessa Josing tuli eesti kunsti kõrvaluksest. Enne seda kui Manifesta kuraatorid teda 1998. aastal mainekale rahvusvahelisele biennaalile esinema kutsusid, oli ta esinenud ainult Ants Juske kureeritud näitusel „Eesti kui märk“ (1996). Tema installatsioonid sündisid Viru tänaval „Kanguri“ teksapoe aknakujundustena ning dialoogis ajakirjanduse ja publikuga, kitši, campi, gay-esteetika ja sotsiaalkriitiliste teemadega. Sisenedes stilistina oma ühtaegu käredate ja… Loe edasi

1997. aastal, kui Eesti osales esimest korda Veneetsia biennaalil, eksponeeris Jaan Toomik Canal Grande kaldapealsel kohaspetsiifilist installatsiooni „Vaade” (1997), mis koosnes lõõtsalaadse vormi moodustunud kirstudest. Kaante ja põhjadeta kirstudest tekkis vaateraam Ponte dei Sospirile ehk nn Ohete sillale Doodžide palee ja vangla vahel, kus paleest vanglasse või hukkamisele viidavad kinnipeetavad nägid viimast korda päikesevalgust. Elegantse… Loe edasi

1990. aastate juhtivat feministlikku kunstnikku Mare Trallat iseloomustas kirglik love-hate suhe meediatega, arenedes hiljem välja paindlikeks, sünteesialtideks käsitlusteks. 1996 töötas Tralla välja vabaks eneseteostuseks sobiva meediapersooni – ilge naisterahvas, kes asub väljaspool norme. Kui 1990. aastate lõpul sai Trallast internetikunstnik, kes digitaalse tehnoloogia vahendusel võis ehitada vaatajale reageerivaid ja osalemiserutust pakkuvaid installatsioone, ei unustanud ta… Loe edasi

Marko Laimre „Lily“ (tuntud ka kui „Vanaema Lily“, 1997) on väikseformaadiline fotoseeria. 1930. aastatest pärit portreefotod, millel võib ja võib ka mitte olla kujutatud Laimre vanaema, on kaetud kalkaga ning igal fotol on tekst, mis omistab kujutatule mingit sorti romantilise rolli: Lily – aktiivne poliitik, Lily – ooperilaulja, Lily – lapsetapja, Lily – punane revolutsionäär,… Loe edasi