Alates neljapäevast, 22. novembrist on Moskvas Riiklikus Tretjakovi Galeriis avatud näitus „Piiride poeetika. Eesti kunst 1918—2018”. Sellest Eesti Kunstimuuseumi ja EV100 kultuuriprogrammi järjekordsest suurest rahvusvahelisest ettevõtmisest tuleb Kumu blogis eraldi juttu järgmisel nädalal. Seekord annab Kadi Polli ülevaate aga kahest Moskva kaasaegse kunsti institutsioonist, mida Kumu peab oma headeks partneriteks: Moskva Moodsa Kunsti Muuseumist ja Kaasaegse Kunsti Muuseumist GARAGE. „Piiride poeetika” näituse avamise eel käidi neil koos EV Kultuuriministeeriumi delegatsiooniga külas.
Moskva Moodsa Kunsti Muuseum (MMOMA)
Moskva MOMA tegutseb alates aastast 1999 munitsipaalse muuseumina. Selle avamise taga oli oma initsiatiiviga Vene Kunstiakadeemia president Zurab Tsereteli; muuseumi igapäevast juhtimist korraldab tema lapselaps Vasili Tsereteli.
Moskva MOMAl on suur kogu Vene 20. ja 21.sajandi kunsti, mis on kasvanud Zurab Tsereteli isikliku kollektsiooni ümber. Kõige märkimisväärsemat tööd teeb MMOMA kindlasti näituste ja kaasaegse kunsti hariduse vallas, vedades tihedat programmi tänaseks juba kolmes hoones: 18. sajandi klassitsistlikus linnaresidentsis Petrovka tn 25, Zurab Tsereteli endisel galeriipinnal Tverskoi allee 9 ning suurtes näitusesaalides Gogolevski allee 10 (kus paikneb ka muuseumi administratsioon). Lisaks on MMOMAl spetsiaalsed pinnad muuseumi hariduskeskusele aadressil Jermolaevski tn 17.
Oma näitustega teeb MMOMA teadlikult palju rahvusvahelist koostööd, tõmmates ligi nii Goethe Instituudi, Briti Nõukogu kui paljude teiste Moskvas esindatud kultuurivahendajate ja –toetajate projekte kui ka eraraha. Üheks nende näitusepoliitika prioriteediks on välismaal elavad vene kunstnikud – nii on Gogolevski 10 hoones hetkel just avanemas suur retrospektiiv Prantsusmaal elava Mihail Šemjakini kontseptuaalsest loomingust ja teatrikujundustest.
Kumu kunstimuuseumil on MMOMAga tihedad suhted juba mitu aastat. Just nemad olid Moskva-poolseks partneriks Jüri Sobolevi ja Ülo Soosteri näituse ettevalmistamisel Kumus aastal 2017, kogudes enda juurde Sobolevi teosed paljudest erinevatest Venemaa muuseumidest ja erakogudest ning korraldades nende toomise Eestisse. Toona alanud kontaktide tulemuseks võib pidada ka 2019. aasta kevadel ees ootavat suurt plaani, nimelt Jaan Toomiku näitust MMOMA Gogolevski 10 näitusesaalides. See on eesti kunstile/kunstnikule kõlav tunnustus, seda enam, et näitust kureerib üks rahvusvaheliselt tuntumaid Moskva kuraatoreid Viktor Misiano.
Kaasaegse Kunsti Muuseum GARAGE
Sarnaselt siinsamas Kumu blogis juba tutvustatud Leedu ja Gruusia uutele moodsa kunsti muuseumidele on ka 2008. aastal avatud GARAGE täielikult eramuuseum, põhinedes Dasha Žukova ja Roman Abramovitši kunstikogul. GARAGE on suurepärane näide sellest, kuidas hea rahastuse ja energilise juhtimisega (GARAGE’i on alates 2010 aastast igapäevaselt eest vedanud noor infotehnoloogia ja reaalteaduste taustaga direktor Anton Belov) on võimalik kaasaegsele kunstile võita nii tähelepanu kui ka publikumenu. Tänaseks kujutab GARAGE maja Tretjakovi uue galerii vastas Gorki pargis endast avatuse ja läänelikkuse maamärki Moskvas, pakkudes lisaks kõrgel tasemel rahvusvahelistele näitustele tervet kaasaegse kunsti toetusstruktuuri, alates residentuuridest, kirjastusest ja arhiivist kuni kohapeal ootava suurepärase kohviku, raamatupoe ja asjatundliku rahvusvahelise personalini. Selle aasta eriliseks edulooks oli Takashi Murakami näitus, mis kasvatas GARAGE külastajaskonna rekordilise 700 000 inimeseni.
Garage puhul on märkimisväärne ende kaasaegsele kunstile ja moele keskenduv ajakiri GARAGE, kaasaegse kunstikirjanduse tõlkimine ja kirjastamine ning samuti vene kaasaegse kunsti ajaloo kaardistamine, uurimine ja publitseerimine. Näitena viimasest teatas muuseum sel sügisel, et on valmis saanud Vene kaasaegse kunsti veebiarhiivi RAAN (Russian Art Archive Network), mis koondab endas materjale vene kaasaegsest kunstist nii GARAGE enda kui nende partnerite kogudest. Arhiivi eesmärk on tuua laiema avalikkuse ette varem suurel määral avaldamata osa vene „mitteametliku” kunsti ajaloost Teise maailmasõja järgses Nõukogude Liidus ja sellele järgnenud ajal. Veebilehel on praeguseks ca 56000 sissekannet, mille hulka kuuluvad videod, fotomaterjalid, raamatud, kirjavahetused, kutsed, pressiteated, kunstnike märkmed ja muud tüüpi arhiivimaterjalid. Kuigi suur töö on tehtud, jätkab arhiiv ka edaspidi täienemist, näiteks 2019. aasta kevadel lisandub arhiivile eraldi Boris Groysile ja Natalia Nikitinale pühendatud alakogu ning läbirääkimised käivad veel mitmete teiste uurimisasutuste ning vene kunsti kontekstis oluliste uurijatega. RAAN on avalikkusele tasuta kasutamiseks kättesaadav nii vene kui inglise keeles. Põnevat avastamist!
Kumu blogi 