August Georg Wilhelm Pezold (1794–1859) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik, kes sündis Rakveres maakonnaarsti viielapselises peres. 1814. aastal siirdus ta koos Otto Friedrich Ignatiusega Berliini kunsti õppima. Hiljem elas ta Viinis, kus õppis Viini Kunstiakadeemias ja Caroline Pichleri ateljees. Aastast 1821 töötas ta Eesti- ja Liivimaal portretistina. Kui Viinis ja Itaalias tegi Pezold peamiselt maastikuvisandeid… Loe edasi

Jaanus Samma (1982) on õppinud graafikat, kuid töötab mitmesuguste kaasaegse kunsti meediumidega alates installatsioonist ja videost kuni tikandite ning kudumite kujunduseni. Samma on esinenud näitustel nii Eestis kui ka Euroopas. Lisaks esindas ta Eestit 56. Veneetsia biennaalil Eugenio Viola kureeritud näitusega „NSFW. Esimehe lugu“. „Bassein“ (2005) oli Samma diplomitöö ja ühtlasi esimene isikunäitus. Nüüdseks juba… Loe edasi

Jaan Toomik (1961) on tegev maali-, video-, installatsiooni- ja performance’i-kunstnikuna. Tema meditatiivsed ja metafüüsilisest maailmatunnetusest kantud videoteosed on saanud 1990. aastate keskpaigast alates laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Toomiku kunstis on kesksel kohal vahetu loodustunnetus, kaduvuse ja surma teravdatud taju ning perekonna- või veresidememotiiv. Kunstniku kujundikeel on minimalistlik ning põhineb nii mõnigi kord meditatiivsetel kordustel. Tema loomingus… Loe edasi

Anu Põder (1947–2013) oli üks huvitavamaid eesti 20. sajandi skulptoreid. Erilist tähelepanu väärib tema erakordne võime skulptuuri- ja installatsioonivormis väljendada vaimseid ning kehalisi kogemusi. Põdra looming mõtestab ühe väljundina naiseks olemise kogemust ning sellega kaasnevaid traumasid. Oma skulptuurides kujutab ta sageli killustunud naisekeha ning väänlevaid ja „suletud figuure“, mis viitavad justkui allasurutud emotsioonidele, mõtetele ja… Loe edasi

Enn Põldroos (1933) on loonud sadu maale ja monumentaalteoseid. Temaatiliselt on Põldroos puudutanud nii sotsrealismi, rahvusromantismi kui ka sürrealismi, ent kõige südamelähedasem on talle olnud viimane. Tema teosed pole peaaegu kunagi kandnud otseselt ideoloogilist, vaid pigem sügavamat, inimlikumat ja mõistatuslikumat sõnumit. Hallikaspruunides toonides maalil „Tantsuõhtu“ (1968) näeme esiplaanil tumedapäise mehe ja pikkade brünettide juustega naise… Loe edasi

Eduard Olest sai 1920. aastate teisel poolel eesti art déco eredamaid esindajaid. Tema tolleaegseid töid on mõjutanud ka Pariisis töötanud Jaapani päritolu kunstnik Tsuguharu Foujita, kellelt pärineb toonide mahedus, pehmelt varjutatud vorm ja stiliseeritud joon. Maali „Reisijad“ (1929) loomine oli ajendatud kunstniku reisiväsimusest ja protestist mõttetu rabelemise vastu. Olel oli küll rännupäevist kogunenud mapitäis kaasreisijatest… Loe edasi