
Jaan Toomik (1961) on tegev maali-, video-, installatsiooni- ja performance’i-kunstnikuna. Tema meditatiivsed ja metafüüsilisest maailmatunnetusest kantud videoteosed on saanud 1990. aastate keskpaigast alates laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Toomiku kunstis on kesksel kohal vahetu loodustunnetus, kaduvuse ja surma teravdatud taju ning perekonna- või veresidememotiiv. Kunstniku kujundikeel on minimalistlik ning põhineb nii mõnigi kord meditatiivsetel kordustel. Tema loomingus on midagi ühtaegu inimlikult ängistavat ja helget. Rahvusvaheliselt tuntud, kuid tagasihoidlike vahenditega teostatud videos „Isa ja poeg“ näeme kunstnikku uisutamas alasti Läänemere jääväljal, saateks tema varateismelise poja koraalilaul. See jäädvustab isiklikku rituaali, mis on liigutav ja veidi kohmetugi, kuid mille pühalik helifoon ülendab elu igavese ringkägu ja seob selle kosmiliste rütmide tsüklilisusega. Ehkki Toomikule on lähedasemad budistlikud elu ringkäigu teemad, on tema kujundisüsteem avatud ka kristlik-religioosseteks allegooriateks.