
Enam kui ükski teine tema kaasaegne Eesti kunstnik on Kristjan Raud läinud sügavuti eesti rahvapärimuse interpreteerimisel oma loomingus. Raud leiab enda jaoks ühisosa just erinevate kauge mineviku kultuuride esteetikasse ja kunsti süvenevate sajandivahetuse kaasaegsete, primitivismist vaimustunud kunstisuundadega. Väärtustades eesti rahvakultuuris selle materiaalse poole lihtsust, funktsionaalsust ja värvide komponeerimise meisterlikkust ning müstilise mõttemaailma jälgi rahvaluules, võtab Raud need oma loomingu lähtepunktiks. Imelise helendusega söemaali „Muinasmaale“ on peetud Raua rahvaluulest tõukuva loomingu kvintessentsiks. Tegu ei ole konkreetse jutustuse juurde tagasi viiva teosega, vaid siin on loodud kujundite maailm, mille eesmärk näib olevat luua side hoomamatu ja müstilise ennemuistse ajaga. Ennemuistsest ajast pärinevad sõnumid loomislugudest. Nende lugude kandjaks on olnud regilaul, muistse kosmose rituaalne telg. Raua tööl on müstilise, pildi raamidest edasi kulgeva aia õitsvate puude okstele maandunud muinasjutulinnud, irreaalsena hõõgub läbi taluväravate meeletu päikesekera. Pildi justkui erinevatest ajalistest dimensioonidest pärit elemendid loovad sideme vana regilaulu sügava olemusega.