Nullindate üks olulisi märksõnu on performance-kunst, millega esineti nii kodu- kui ka välismaal. Sandra Jõgeva alustas performance’itega kohe kümnendi alguses, veel Jaan Toomiku loodud interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas õppides. „Südame külalisraamat“ dokumenteerib Reykjavikis Living Art Museumis toimunud performance’it, mille käigus tätoveeriti kunstniku vasakule rinnale täitmist ootav külalisraamatu blankett. Kunstnik lähtub ideest, mille kohaselt jätavad olulised inimesed Loe edasi

Eesti riigi loomine kujundas ümber ka siinse eliidi jõujooned. Pikki sajandeid oli Eesti ülemkiht koosnenud baltisakslastest. 20. sajandi alguses hakkas kasvama eestlastest keskklass: ärimehed ja poliitikud, kunstnikud, kirjanikud ja teised haritlased, kes vahetasid noores rahvusriigis välja vana baltisaksa ladviku. Uue eliidi kiire tõus tõi ühiskonda dünaamikat, värskust ja uusi ideid, aga andis samas põhjust tõusikuid Loe edasi

Kui üksikud Eesti kunstnikud võtsid 1940.–1950. aastatel toimunud staliniseerimise protsessidega kaasnenud draamade sõltumatu kajastaja positsiooni, siis tegutsesid nad varjatult ja väljaspool kunstimaailma. Mitteametliku kunsti väljal kajastasid kunstnikud privaatseid kogemusi ja kasutasid riiklikest kaanonitest hälbivaid vormivõtteid. Olga Terri ei võtnud 1940.–1950. aastatel kunstielust osa ja töötas rakendusliku kallakuga Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis. Alates 1947. aastast maalis Terri Loe edasi

Alice Kask on maalikunstnik, kelle tööd asuvad figuratiivse ja abstraktse vahealal. Tema teostes on oluline osa figuuril ja kehakäsitlusel, kuid enamasti on kujutamisviisi kaudu pildis nihe. Nullindatel tegeles Kask maalidiskursuse ümbermõtestamisega ning leevendas maalikunsti 1990. aastate järgset identiteedikriisi. Kuid esmalt tuleb Kaske pidada ajastuüleseks maalijaks. Tema puhul saab rääkida tundlikkusest ja kujundi loomise oskusest kui Loe edasi

Vööst allapoole kadreeritud maal kujutab leidlikult moodsat linnaelu. Ehkki tegelaste nägusid pole näha, esindavad neli jalapaari äratuntavalt ühiskonna eri kihte: siin on ühe jalaga kerjus, kõhukas preester turukorviga, peen siidisukkades daam ja härrasmees, kes hoiab kinnastatud käes jalutuskeppi. Jõukamasse kihti kuulub ilmselt ka nende kõrval tippiv valge koerake. Linnaelu tõtlikkust markeerivad reklaam kuulutustulbal ja mahapudenenud Loe edasi

2003. aastal toimunud 50. Veneetsia biennaalil esindas Eestit kunstnike duo John Smith (Kaido Ole ja Marko Mäetamm). Näituse kuraator oli Anders Härm ning näitus kandis pealkirja „Marko und Kaido“. Teos „Koolis“ oli samuti osa mainitud näitusest.Ole ja Mäetamm olid karakterit John Smith kasutanud juba oma varasematel näitustel. Veneetsias jutustasid kunstnikud loo, milles Saksa immigrant John Loe edasi

Alasti kehade, eriti meeste kujutamine oli 1920. aastate Euroopa kunstis väga moes. Ühelt poolt mõjutasid tervete, jõuliste kehade esiletõusu Esimese maailmasõja traumeerivad kogemused. Teisalt soosis seda ka ranna- ja vabaõhukultuuri ning spordi järjest kasvav populaarsus ning kehaga seotud normide muutumine. Kuno Veeberil oli inimkehaga oma isiklik suhe. Ta oli õppinud Tartu Ülikoolis arstiteadust ja töötanud Loe edasi