-
NÄDALA TEOS: William John Roffe. Hiir
Suhtumine lapsepõlve kui olulisse arenguetappi kujunes kunstis välja alles 18. sajandi keskel. Kui senini olid lapsed eelkõige „mittetäiuslikud“ täiskasvanud, siis uus ettekujutus muutis väikesed inimesed kunstis populaarseks. Tihti kujutati neid koos oma karvaste lemmikutega. Selliseid maale lõid isegi sellised kuulsad meistrid nagu Joshua Reynolds, kes oli 18. sajandi Inglismaal portreemaali alal juhtiv figuur. Laste portreede… Loe edasi
-
Kunstikogujad Māris Vītols ja Irina Vītola: „Armastame lugusid rääkida ja kuulata“
Kumu 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis avati hiljuti näitus „Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary“. Tegemist on esimese põhjaliku sissevaatega Baltimaade ühte huvitavamasse kunstikogusse, mis keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa kaasaegsele kunstile ja kuhu kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt. Kollektsionääride Irina Vītola ja Māris Vītolsi sõnul on kogu ajendatud nende huvist Ida- ja Kesk-Euroopa… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Endel Kõks. Rõdul
Suur osa eesti kunstnike sõjaaegsetest töödest näivad sõjateemat lausa ignoreerivat. Eriti iseloomulik on see kunstnikele, kes elasid sõja üle sakslaste okupeeritud Eestis. Kohvikuid ja puhkehetki kujutas palju Endel Kõks, kes lõpetas kunstikooli 1943. aastal ning saigi avalikkusele tuntuks just sõja ajal. Kõksi maalidele on omane summutatud ja samas pingeline atmosfäär. Jõudeelu ja pidutsemist kujutavaid maale… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Goshka Macuga. Marksismi surm. Kõigi maade naised, ühinege!
Goshka Macuga huviorbiidis on kommunismi ajalugu. Arhiivimaterjalidest leitud pealtnäha kokkusobimatute motiivide kõrvutamisega loob kunstnik uusi narratiive ja pakub nende kaudu ajalooprotsesside alternatiivseid kriitilisi käsitlusi. Macuga teostes on tähtsal kohal iroonia, mille kaudu tuuakse esile isikliku ja kollektiivse ajaloo keerukad seosed. Teoses „Marksismi surm. Kõigi maade naised, ühinege!“ on autor Karl Marxi haua ümber paigutanud Tšehhi… Loe edasi
-
Eesti Kunstimuuseumi kogude ainulaadne kujunemislugu
Sel nädalal tutvustab Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi muuseumi sünnipäeva puhul ainulaadsete ajalooliste fotode kaudu juba üle saja aasta Eesti Kunstimuuseumi kogudes olnud esemeid ning laiemalt nende kogude kujunemislugu. Muuseumi südameks on tema kogud. 103-aastase Eesti Kunstimuuseumi kogude kujunemisloos on pöördeid, ootamatusi ning omajagu paratamatust. Alustanud tegutsemist universaalmuuseumina, koguti kuni 1925. aastani, mil muuseum… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: teamLab. Elutulv
Lilled kordavad elu ja surma tsüklit, muutudes pidevalt aja vooluga. Kui neid puudutada, pudenevad õielehed maha ja lilled haihtuvad. Teose kaudu avanevat ruumi on teamLab nimetanud „ultrasubjektiivseks ruumiks“. Erinevalt objektiivi ja perspektiivi abil loodud ning samal ajal nende poolt raamidesse surutud ruumist ei fikseeri ultrasubjektiivne ruum kindlat vaatepunkti, ning vabastab omakorda keha. Lilledest tulvav sein… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Jass Kaselaan. Nukkude väljak
Jass Kaselaan (1981) on installatiivselt ja ruumiliselt töötav eesti skulptor, kes toob oma teostesse sageli ka heli- ja valgusskeemid. Peamiselt iseloomustab Kaselaane loomingut selle mastaap – teosed pole mitte ainult mahukad või sageli ka monumentaalsed, vaid hõivavad ruumi täielikult. „Nukkude väljak“ (2014) on installatsioon, kus Kaselaan seob skulptuuritraditsioonist pärineva büstiformaadi kaasaegse installatsioonikunsti praktikatega. Autoritehnikas valminud… Loe edasi
-
Teaduspilt – kirjeldav või kujundav?
Kumu kolmandal korrusel avati hiljuti näitus „Kunst või teadus“, mis võtab esimest korda põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Tänapäeval, mil üha suurem osa infost on visuaalne ja oskus pilte kriitiliselt tõlgendada järjest vajalikum, tasub värske pilguga vaadata ka ajaloolisi teadusjooniseid. Näitusel vaadeldakse Eesti teaduspildi vastuolulisi suhteid Vene impeeriumi valduste kaardistamise ja… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Erich Kügelgen. Apokalüptilised ratsanikud
Moderniseerumine tõi ühiskonnas kaasa vastuolulised tunded. Ühelt poolt vaimustuti progressist ning usuti teaduse ja tehnika kasutoovasse tulevikku. Teisalt tõstsid pead mäss, anarhism ja võõrandumine. Need kaks vastandlikku hoiakut toitsid ja stimuleerisid teineteist nii 19. sajandi lõpus kui ka 20. sajandi alguses. Järjest kiirema linnastumise ning sellega kaasnevate muutuste ja probleemide mõjul võimendusid loomeinimestes hirmud ja… Loe edasi
Kumu blogi 