Moderniseerumine tõi ühiskonnas kaasa vastuolulised tunded. Ühelt poolt vaimustuti progressist ning usuti teaduse ja tehnika kasutoovasse tulevikku. Teisalt tõstsid pead mäss, anarhism ja võõrandumine. Need kaks vastandlikku hoiakut toitsid ja stimuleerisid teineteist nii 19. sajandi lõpus kui ka 20. sajandi alguses. Järjest kiirema linnastumise ning sellega kaasnevate muutuste ja probleemide mõjul võimendusid loomeinimestes hirmud ja ängid, mis panid neid kahtlema uuenduste edukäigus. Lääne tsivilisatsiooni nähti olevat langemas ja lagunemas. Kirjanduses ja kunstis levisid dekadentlikud meeleolud. Eesti kunstis esindab dekadentsile omast aristokraatlikku võõrandumist ja estetismi kõige paremini Erich von Kügelgen – baltisakslane, kes oli õppinud arstiks, ent pühendus kunstile. Tema söejoonistused ja pastellid on ühtaegu sümbolistlikud ja dekadentlikud, kujutades apokalüptilisi ratsanikke, painajalikke unenägusid ja erootilisi stseene antiikmütoloogiast.
Kumu blogi 