Käesolev töö kujutab Gerd Egede-Nissenit, Norra vasakpoolse poliitiku ja Norra Kommunistliku Partei asutaja Adam Egede-Nisseni 14-aastast tütart, kellest hiljem sai tuntud näitleja. Konrad Mägi maalis terve elu portreesid, sageli täitis ta tellimust, ent vahel valis endale modellid ka ise, kujutades eriti palju juute ja mustlaseid, kultuurilisi „teisi”. „Norra tütarlapse portree” (1909) ei olegi ilmselt tellimustöö, kuna Loe edasi

Inessa Josing tuli eesti kunsti kõrvaluksest. Enne seda kui Manifesta kuraatorid teda 1998. aastal mainekale rahvusvahelisele biennaalile esinema kutsusid, oli ta esinenud ainult Ants Juske kureeritud näitusel „Eesti kui märk“ (1996). Tema installatsioonid sündisid Viru tänaval „Kanguri“ teksapoe aknakujundustena ning dialoogis ajakirjanduse ja publikuga, kitši, campi, gay-esteetika ja sotsiaalkriitiliste teemadega. Sisenedes stilistina oma ühtaegu käredate ja Loe edasi

1997. aastal, kui Eesti osales esimest korda Veneetsia biennaalil, eksponeeris Jaan Toomik Canal Grande kaldapealsel kohaspetsiifilist installatsiooni „Vaade” (1997), mis koosnes lõõtsalaadse vormi moodustunud kirstudest. Kaante ja põhjadeta kirstudest tekkis vaateraam Ponte dei Sospirile ehk nn Ohete sillale Doodžide palee ja vangla vahel, kus paleest vanglasse või hukkamisele viidavad kinnipeetavad nägid viimast korda päikesevalgust. Elegantse Loe edasi

1990. aastate juhtivat feministlikku kunstnikku Mare Trallat iseloomustas kirglik love-hate suhe meediatega, arenedes hiljem välja paindlikeks, sünteesialtideks käsitlusteks. 1996 töötas Tralla välja vabaks eneseteostuseks sobiva meediapersooni – ilge naisterahvas, kes asub väljaspool norme. Kui 1990. aastate lõpul sai Trallast internetikunstnik, kes digitaalse tehnoloogia vahendusel võis ehitada vaatajale reageerivaid ja osalemiserutust pakkuvaid installatsioone, ei unustanud ta Loe edasi