Eesti Kunstimuuseum on plaanimas oma 2020. ja 2021. aasta näitusi ja kuulab maad ka Peterburi suunal. Kumu direktor Kadi Polli käis aprilli alguses kohapeal ja vaatas ringi Peterburi kunstiakadeemias.
1764. aastal asutatud Peterburi kunstiakadeemia, tänane I. E. Repini nimeline Peterburi riiklik maali, skulptuuri ja arhitektuuri akadeemiline instituut on Eesti kunstile tähtis ja oluline koht, kus õppis rida baltisaksa ja eesti kunstnikke. Praegugi ripub akadeemia konverentsisaalis kooli kunagise õppejõu Carl Timoleon von Neffi portree suurvürstinna Maria Nikolajevast ja akadeemia muuseumi on jäänud mitmeid baltlaste töid.
Kumu erihuvi oli seekord naiskunstnikud ja naiste õpetamine akadeemias 19. sajandi teisel poolel. Valmistades ette detsembris Kumu suures saalis avanevat näitust „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“ on huvitava materjalina vaatluse all baltisaksa kunstniku Sally von Kügelgeni Peterburi akadeemias tehtud maalid ja joonistused. Nimelt on Eesti Kunstimuuseumis säilinud ootamatult hea ülevaade Sally von Kügelgeni 1880. aastate koolitöödest, mis võimaldavad jälgida tema mitmeaastast arengut kunstiõpilasena alates kipsijoonistamisest kuni aktimodellide kujutamiseni suurtel õlieskiisidel. See, et ühe 19. sajandi kunstniku õpinguaegsed tööd on nii terviklikult säilinud (koos kõigi oma templite, hinnete jm päevakajaliste pealekirjutustega), on iseenesest haruldane. Aga veel enam teeb materjali märkimisväärseks see, et tegemist on naise aktijoonistuste, -maalidega – ja seda ajast kui Lääne-Euroopa kõrgkoolides daamid reeglina aktiklassides veel ei toimetanud.
Peterburi kunstiakadeemia muuseumis naisuurimus paraku veel mingi tõsiseltvõetav teema ei ole ja naistudengite kohta akadeemia õppesüsteemis igasugune statistika puudub. Küll aga oli väga tore kohapealt leida teise samaaegse baltisaksa kunstniku Elly von Loudoni aktistuudium ja üldse ridamisi töid 1880. aastate aktiklassidest, mis kõik näitavad umbes nelja eri vanuses lihaselist ja talupoeglikku modelli, keda ühiselt kujutasid nii mees- kui ka naistudengid. Samuti on Peterburi kunstiakadeemia meesmodellidel olnud iseloomulik viis enda sündsaks katmiseks – mitte ootuspärane niuderätt –, vaid napp valge sidemerull, mida näeb enamikel Peterburi aktiklassi töödel 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandini välja.
Täna Peterburi kunstiakadeemiast Eesti üliõpilasi ei leia, sest Peterburi ülitraditsioonilist haridust hindavad Hiina tudengid hoiavad õppemaksu väga kõrgel. Samas on Eesti Kunstiakadeemia Peterburi Kunstiakadeemiaga heades suhetes. Eesti konsulaadi oskuslik kohapealne vahendustöö on viinud Eesti kunstiasutused isiklikku kontakti akadeemia rektori Semjon Iljitš Mihhailovskiga – ühe Peterburi kunstielu võtmefiguuriga, kelle kaudu toimivad suhted nii akadeemia, akadeemia muuseumi kui ka mõned aastad tagasi linna suurimaks ja kaasaegseimaks näitusepinnaks remonditud Maneeži kunstihoonega. Juba kuuendat aastat on Mihhailovski käes ka Veneetsia biennaali Venemaa paviljoni komissari amet. Nii võib lähiaastatel Peterburis loota Eesti Kunstiakadeemia näitust, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi väljapanekut või, miks mitte, Kumu kunstimuuseumi pikemat uurimisprojekti Peterburis õppinud balti ja eesti kunstnikest. Eriti uhke oleks muidugi mõte ka Eesti kaasaegse kunsti meganäitusest Peterburi Maneeži 4000 ruutmeetril.
Viimase n-ö joonealuse lisana tahaks anda vihje praktilise ja käepärase majutusvõimaluse kohta Peterburi Jaani kirikus, kus ootavad soodsad toad, eesti keel ja pea igaõhtune muusikaprogramm.
Kumu blogi 