
Anu Allas: Sa tegid kümme aastat tagasi Amsterdamis näituse „Homage to Gordon Matta-Clark“. Millest see sündis? Anu Vahtra: Aasta enne seda, kui olin Ida-Saksamaal EP-Residency raames oma esimesed seinalõiked teinud, kuulsin esmakordselt ka Gordon Matta-Clarkist. Tegemist on vist läbi aegade mind enim intrigeerinud kunstnikuga. 2009. aastal vedasime sõpradega Amsterdamis ühes lammutusele minevas hoones ajutist projektiruumi… Loe edasi

Võitluse ja sõja teemad levisid rahvusromantilises kunstis laialt ning neid on muu hulgas seostatud Esimesele maailmasõjale eelnenud ja laialt levinud eelaimdusega peatselt saabuvast katastroofist, mis pidi Eestile vabaduse tooma. Vene impeeriumi ääremaade rahvusromantilises kunstis saab võitluslikke teemasid seostada ka 1905. aasta revolutsiooniga. Mahasurutud, kuid paljusid kultuuriinimesi pöördumatult mõjutanud revolutsioonis osales ka Nikolai Triik. Nagu Triigi teised… Loe edasi

Neljapäevast reedeni, 31.01.–02.02.2019, toimus Kumu konverents 2019, mis tõi kokku sümbolismi uurijaid üle laia ilma. Konverents tõukus kolme Balti riigi koostöös sündinud, esmalt Pariisis Orsay Muuseumis ja seejärel Kumus eksponeeritud näitusest „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“.Konverents tegi vahekokkuvõtte viimastel aastatel aktualiseerunud sümbolistliku kunsti(kultuuri) uurimistööst ning innustas uute, näituse käigus esile kerkinud küsimuste ja probleemidega edasi… Loe edasi

Alina Rudnitskaja on Peterburi videokunstnik, kes pälvis „Mõrra-akadeemia“ (2011) eest 2011. aastal Tallinna XV Graafikatriennaalil „Armastuse, mitte raha pärast / For love not Money“ eripreemia. Vaataja saab osa Peterburis tegutsenud ebatavalisest treeningprogrammist, mis jagab õpetust võrgutamise, abiellumise ja meeste üle kontrolli saavutamise küsimustes. Kursused peavad andma vajalikke teadmisi jõuka abikaasa leidmiseks ning tüdrukud on selleks,… Loe edasi

ENSV Riikliku Kunstiinstituudi maalierialal lõpetanud Kaarel Kurismaa on eelistanud tegutseda radikaalsete kunstipraktikate äärealal. Alates 1960. aastate keskpaigast on ta loonud omanäolisi, popkunstist ja n-ö psühhedeelia-esteetikast mõjutatud objekte. Muuhulgas on ta ehitanud sürrealistlik-futuristliku ilme ja ainulaadsete mehhanismidega masinaid. Kurismaa tööd toimivad vormi, värvi, valguse, heli ja liikumise koosmõjul ning teda on esile tõstetud eksperimentaalsete valdkondadena taasavastatud… Loe edasi

Küsis Brigita Reinert, vastas Hendrik Kaljujärv Juba homme, 2. veebruaril astub näituse „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ piduliku finissage’i raames lavale Maarja Nuut & Ruum – enigmaatiline, varjude ja valguse vahel liikuv duo, kes ühendab oma muusikas mineviku ja tuleviku, pärandi ja sünteesi, läinud aegade kummalise intuitiivse maailmataju ning meid ees ootava tehnoloogilise hea uue… Loe edasi