
Kristi Kongi (1985) on eesti maalikunstnik, kes keskendub oma töödes värvile, valgusele ja ruumile, teostades maale sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Maalimine on tema jaoks viis dokumenteerida erinevaid olulisi ruume ja objekte ning talletada seeläbi ka aega. Valitud maal pärineb ühest värviharjutuste seeriast, kus kunstnik proovis maalida erinevaid Loe edasi

Tõenäoliselt on paljud inimesed mõelnud, kuidas satuvad uued teosed muuseumisse. Täna annab nüüdiskunsti koguhoidja Annika Räim ülevaate, millised teosed ja millistel kaalutlustel on viimase aasta jooksul muuseumi kogusse jõudnud. Eesti Kunstimuuseumil on maailma suurim ja esinduslikum eesti kunsti kogu, milles on hetkel ligi 67 000 museaali. Muuseumi kollektsioon täieneb püsivalt nii vanema kui ka kaasaegse Loe edasi

Malle Leis (1940–2017) armastas nii maalis kui ka graafikas kujutada lilli ja teisi taimi. Selle omapärase, kummalise maali valmimise ajal kasvas Leisi populaarsus eelkõige graafikuna. Leisi lilled kätkevad endas ilu ja kodusoojust, meenutades Võrumaa suvede sumedust, kuid on ühtaegu ka võimukad organismid – seega võib neid teoseid koguni lilleportreedeks nimetada. Meri, mille poole mehe pilk Loe edasi

Läbi aegade, alates antiiksetest demokraatiatest ja ennustamisest kuni mänguautomaatide ja krüptograafiani, on tsivilisatsioonid tuginenud juhuslike arvude genereerimisele. Tänapäeval tuginevad paljud meie kasutatavad rakendused suvaliselt genereeritud arvudele. „Patuseisund“ käsitleb juhuslikkust kui mitmekesisuse, loova mõtlemise ja originaalsuse säilitamise strateegiat maailmas, mis jätab järjest vähem ruumi juhuslikkusele. Installatsioon koosneb kaheksast robotist, mis on kavandatud juhuslikkuse alusel arve genereerima. Loe edasi

10. oktoobril avati Kumu suures saalis rahvusvaheline suurnäitus „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“, mis toob esimest korda Eestisse uhke valiku Vana-Egiptuse originaalesemeid. See on ainulaadne võimalus näha oma silmaga tuhandete aastate vanuseid arheoloogilisi leide ning mõista kunsti fenomeni nii vaaraode riigi valitsemises kui ka egiptlaste igapäevaelus. Näitusel eksponeeritud esemed pärinevad ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist Loe edasi

Olev Subbit peetakse Eesti parimaks aktimaalijaks ning noor kaunis naine on paljude tema maalide peategelane. Kuid Subbi aktimaalid ei kõnele üksnes kaunist naisekehast. Teos „Tüdruk avatud akna all“ (1977) jutustab ka paljust muust, sealjuures tol ajal oma kunstnikukarjääri tõusuteed sammuva mehe eluhoiakutest ja tõekspidamistest kunstis. Kuigi maali keskpunktis on noor kaunis naisekeha, on kompositsioon väga Loe edasi