Stsintillaatorid on materjalid, mis konverteerivad kiirguse ioniseerimisel kaduma läinud energia pulseerivaks valguseks. Tegu on osakestefüüsikas ühe enim kasutatava aktiivse materjaliga. Sageli kasutatakse neid osakestedetektorites, mis omakorda leiavad rakendust meditsiinis, näiteks vähiravis. Selle visuaalselt rabava videoteose jaoks filmis Alan Bogana Utrechtis asuvas stsintillatsioonidetektorite tehases, kus ta uuris lähemalt nende materjalide unikaalseid omadusi. Oma töös mõtiskleb ta… Loe edasi

Natalie Mei (1900–1975) oli eelkõige teatrikunstnik ja raamatugraafik. Kuid juba kooliajal hakkas ta osalema rakendus- ja kujutava kunsti näitustel Eestis ning välismaal, peaasjalikult akvarellidega, aga ka pliiatsijoonistustega. 20. sajandi alguse moodne inimene hindas stiilsust, mille väljendamiseks sobisid mahedad värvid, elegantsed poosid ja summutatud erootika. Moekalt ja mõnusa huumoriga esitab Natalie Mei kollaažis „Mehe portree“ (1932)… Loe edasi

Avo Keerend (1920–2012) alustas juba 1936. aastal kunstiõpinguid graafika alal, täiendades hiljem ka oma maalimisoskust. Esialgu sügavtrükitehnikaid kasutades lõi Keerend natuuritruusid natüürmorte, akte ja olustikupilte. 1950. aastate lõpul hakkas ta viljelema ka kõrgtrükki, peamiselt linoollõiget. Pärast õpinguid, 1960. aastatel, muutus tema käsitluslaad murrangulisele kümnendile omaselt konstruktiivsemaks. See periood tõi tema graafiliste teoste hulka kompositsiooniga mängivaid… Loe edasi

Raoul Kurvitz tuli Eesti kunstimaastikule Rühm T liikmena, saades oma aristokraatliku ja dekadentliku stiili poolest tuntuks kui eesti kunsti enfant terrible. „Lõige I–II“ valmis Kurvitza 1990. aastate soololoomingule pühendatud suurele ülevaatenäitusele Tallinna Kunstihoones. Teos võtab kokku selle kümnendi olulised teemad nii Kurvitza loomingus kui ka laiemalt Eesti kunstis: videokunst ja performance kui meedium, identiteedipoliitika ning… Loe edasi