
Kumu Dokumentaali kevadhooaega tutvustab auditooriumi programmijuht Mare Pedanik. Kumu Dokumentaal alustab oma 16. hooaega arhitektuurifilmidega. Avaseansiks valisime isikudokumentaali Soome moodsa arhitektuuri ja disaini suurmeistrist Aaltost. Filmi pealkiri „Aalto” (2020) jätab lahtiseks, millise persooniga täpsemalt tegemist on – see annab võimaluse avardada nimega seostuvat väljakujunenud arusaama. Režissöör Virpi Suutari juhib tähelepanu Alvar Aalto (1898–1976) abikaasa Aino… Loe edasi

Natalie Mei (1900–1975) oli eelkõige teatrikunstnik ja raamatugraafik. Kuid juba kooliajal hakkas ta osalema rakendus- ja kujutava kunsti näitustel Eestis ning välismaal, peaasjalikult akvarellidega, aga ka pliiatsijoonistustega. 20. sajandi alguse moodne inimene hindas stiilsust, mille väljendamiseks sobisid mahedad värvid, elegantsed poosid ja summutatud erootika. Moekalt ja mõnusa huumoriga esitab Natalie Mei kollaažis „Mehe portree“ (1932)… Loe edasi

Kumus saab kuni 21. veebruarini vaadata Ado Vabbe näitust „Wunderbar“. Kunstiteadlane Tiina Abel ja kirjandusteadlased Mirjam Hinrikus ning Jaan Undusk räägivad modernistlike kunstnike ja kirjanike seostest ja nende tööde kultuuriloolisest taustast. Hinrikus: Euroopa modernsed rühmitused või sõpruskonnad tegid sageli koostööd erinevate kunstiliikide esindajatega. Eestis kogunes 1905. aastal Noor-Eesti, kuhu lisaks kirjanikele ja kunstnikele kaasati ka… Loe edasi

Avo Keerend (1920–2012) alustas juba 1936. aastal kunstiõpinguid graafika alal, täiendades hiljem ka oma maalimisoskust. Esialgu sügavtrükitehnikaid kasutades lõi Keerend natuuritruusid natüürmorte, akte ja olustikupilte. 1950. aastate lõpul hakkas ta viljelema ka kõrgtrükki, peamiselt linoollõiget. Pärast õpinguid, 1960. aastatel, muutus tema käsitluslaad murrangulisele kümnendile omaselt konstruktiivsemaks. See periood tõi tema graafiliste teoste hulka kompositsiooniga mängivaid… Loe edasi

Raoul Kurvitz tuli Eesti kunstimaastikule Rühm T liikmena, saades oma aristokraatliku ja dekadentliku stiili poolest tuntuks kui eesti kunsti enfant terrible. „Lõige I–II“ valmis Kurvitza 1990. aastate soololoomingule pühendatud suurele ülevaatenäitusele Tallinna Kunstihoones. Teos võtab kokku selle kümnendi olulised teemad nii Kurvitza loomingus kui ka laiemalt Eesti kunstis: videokunst ja performance kui meedium, identiteedipoliitika ning… Loe edasi

Mia Meri Muistne Egiptus on alati inimesi lummanud. Juba vanad kreeklased ja roomlased olid vaimustuses vaaraode valitsuse all oleva riigi imedest ja luksusest. Pärast araablaste alistusretki jäid muistsest kultuurist järele vaid varemed, mis kaasaegsete jaoks tähendasid võimalust kerge vaevaga rikastuda. Kirjutati lausa aardeküttide käsiraamatuid, mis sageli sisaldasid ka õudusjutte sellest, mis aardeotsijaga juhtuda võib, kui… Loe edasi