Saksamaalt pärit kunstnik ja litograaf Georg Friedrich Schlater asutas 1832. aastal Tartusse esimese litograafiatöökoja, kus valmisid paljud tuntud Tartu vaated ja kohalike õpetlaste ning kultuuritegelaste portreed. Schlateri töökoda oli suure tähtsusega ka 19. sajandi alguses taasavatud Tartu ülikooli jaoks. Ülikooli avamine tõi endaga kaasa plahvatusliku teaduskirjanduse kasvu ja sünnitas vajaduse uue kunstižanri – teadusillustratsiooni järele. 18. sajandi lõpus leiutatud litograafia ehk kivitrükk sobis hästi raamatuillustratsioonide jaoks, sest võimaldas trükkida märksa suuremaid tiraaže kui seni tuntud graafikatehnikad. Just Schlateri juures valmisid sajandi teisel veerandil enamik ülikooli väitekirjade ja teadustrükiste illustratsioonidest, nende seas ka tuntud baltisaksa arsti ja estofiili Georg von Schulz-Bertrami 1836. aastal kaitstud doktoritöö pilditahvlid. Schulz-Bertrami uurimistöö käsitles plastilist ninakirurgiat ehk nina kirurgilise taastamise võimalusi neil, kes olid selle mõne haiguse (näiteks süüfilise) tagajärjel kaotanud. Ilukirurgia oli Tartus sel ajal tõusev teadusharu ja Schlateri litod sellest ühed varasemad kohalikud visuaalsed tunnistajad.
Kumu blogi 