
Tõnis Saadoja on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle nullindate loomingut iseloomustab fotorealistlik laad ja töötamine suuremõõtmeliste sarjadega. 92 väikesemõõdulisest akvarellist ja ühest digiprindist koosnev „Kodulinn Tallinn“ rabab vaatajat massiivsusega. Võttes aluseks Tallinna vanalinnas müüdavad akvarellmaalid ikoonilistest ehitistest, esitab Saadoja meile linna kogu selle paljususes, dokumenteerides ühtlasi valitsevat segadust ja kiirust, millega linn kümnendi vältel muutus. Sarjas võiks Loe edasi

Keskkonna teema on tõusnud esile peaaegu igas valdkonnas, ka muuseumimaastikul, ning on muutumas igapäevatöö organiseerimise ja mõtestamise osaks. Keskkondlike aspektide käsitlemine on oluline ka kunstiajaloos, avades uusi võimalusi tõlgendusteks, uute kihistuste lisamisel meie kunstiajaloole ning samuti unustatud või tähelepanuta jäänud teemade uurimisel. Käesolev kokkuvõte on kirjutatud ajaloolase Linda Kaljundi äsja MoMA blogis ilmunud ingliskeelse artikli Loe edasi

2005. aastast tegutseva kunstirühmituse Johnson ja Johnson moodustavad Indrek Köster (1970) ja Taavi Talve (1970). Kunstnikeduo seni kõige suurejoonelisema ettevõtmise „Paldiski projekt. Otsustamistahe“ keskmes on ühelt poolt spetsiifiline sotsiaalpoliitiline olukord: transiitlinn Paldiski koos sealt läbivoolava rahaga, mis kuidagi kohaliku elu parandamisse ei jõua ja poliitikast võõrdunud venekeelne elanikkond. Lisaks on linnast pärit üks Eesti esimesi Loe edasi

Oktoobris avati Kumu kunstimuuseumis Lõuna-Eesti kultuurile ja sealsete autorite loomingule pühendatud näitus „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“, kus vaadeldakse lähemalt kunstnike ja kohavaimu suhet ning Lõuna-Eesti mõju Eesti kunstimaastikul. Näitusel on esindatud paljude tuntumate 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Eesti kunstnike looming. Vestlesime väljapaneku tagamaadest lähemalt kuraator Liis Pählapuuga. Kuidas tekkis sellise näituse loomise idee? Idee vaadelda Loe edasi

Täpselt välja mõõdetud ilma peata naisekeha, mida ümbritseb tihe pits, on Anu Põdra esimene tekstiilskulptuur. Teose üheks impulsiks oli seik autori enda elust – lühikese kasvu ja sobimatute proportsioonide tõttu ei võetud teda vastu balletikooli ja see purustas noore naise unistuse. Nii väljendab platvormkingades naisekeha, mis on jagatud tsoonideks, autori isiklikku traumeerivat kogemust, kuid kommenteerib Loe edasi

Petseris tegutsenud vene kunstniku Anna Kalašnikova-Rooti loodud helge portree valget rüüd ja abielunaise pearätikut kandvast seto naisest mõjub Setomaa kultuuri naissfääri religioosse sügavuse üldpildina. Setode kultuuri lähemalt uurinud Andreas Kalkun on viidanud seto naiste erilistele usundlikele tavadele, mis lähtuvad uskumusest, et Jumalaema oli esimene seto naine. Just naised olid Setomaal peamised religioosse mõõtme kandjad, järgisid enam Loe edasi