Karel Koplimets (1986) on Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna lõpetanud kunstnik, kes töötab peamiselt foto-, video- ja installatsioonimeediumis. Koplimetsa huvitavad hirmul, paranoial või ohutundel põhinevad komplekssed psühholoogilised seisundid ja nende suhe linnaruumiga. Oma teostes on ta jälginud ka mõrva- ja kriminoloogiajuhtumeid ning toonud välja nende folkloorse – müütidel ja konspiratsiooniteooriatel – põhineva külje. Teos „Hirmu äärealad“ koosneb Loe edasi

Naiskunstnike Laulu- ja Mänguselts Puhas Rõõm on kollektiivne autor, kes alustas aastal 2000 postfeministliku kunstiprojektiga, mis vastandub depressiivsele, „kannatava“ geniaalse meeskunstniku kuvandile. Video esitab sämplingu rühma tuntumatest performance’itest aastatel 2003–2005, millest tänapäeval on saanud mälestusmärk ajajärgu vabameelsusest. Eesmärgiks rõõmu ja kultuuri omavahelisest umbusaldusest kõneleva kultuuritraditsiooni õhkulaskmine, parodeerib Puhas Rõõm samal ajal hüperaktiivset meedia- ja netikultuuri, Loe edasi

Üks väljapaistvamaid ofortiste, Lotringist pärit Jacques Callot (1592–1635) veetis noorpõlve Itaalias. Tema looming ühendab maneristliku keerukuse ehtprantsusliku vaimukuse ja selge vormiga. Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli muuseumis on peaaegu tervenisti olemas Callot’ sari „Balli di Sfessania“ (24 lehest 23). Nendes tillukestest lehtedes ei võlu mitte ainult grotesksed tegelased ja elavad situatsioonid, vaid ka detailide kõnekus. Sari kujutab Loe edasi

Vene keiser Aleksander I (valitses aastatel 1801–1825) oli Balti provintside jaoks tähtis monarh. Tema ajal võideti Napoleoni sõjad, Tartus taasavati ülikool ning Eesti- ja Liivimaal kaotati talupoegade pärisorjus. Gerhard von Kügelgen portreteeris hiljuti võimule tulnud 24-aastast Aleksandrit kaardiväe Preobraženski polgu mundris, rinnas Püha Andrease ordeni lint ja täht. Ajastu moele vastavalt on noort keisrit kujutatud vabas Loe edasi