Jüri Arrakult pärinevad 1960. aastate keskpaiga Eesti kunsti ühed kõige huvitavamad assamblaažid ehk teosed, mis ühendavad kahemõõtmelise pildipinna kolmemõõteliste esemete ja materjalidega ning teevad nähtavaks pildi ruumiliseks muutumise protsessi. Kollaaž ja assamblaaž olid 1960. aastate kunstis mitmel viisil tähenduslikud nähtused: need (taas)lõid sideme Lääne moodsa kunsti ajaloo ja kaasaegse kunstiga ning väljendasid samas fragmentaarset, dünaamilist… Loe edasi

Raul Meel õppis 1959–1964 Tallinna Tehnikaülikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Ta läheb kunstiajalukku väsimatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Kui Meel realiseeris oma 1960. ja 1970. aastail loodud sarju graafikatehnikates või tušijoonistustena, siis nende kõrvale tekkinud uus suund sünteesis kujundeid ja ideid ka maalikunsti vahenditega. Nõukogude… Loe edasi

Marge Monko loomingut võiks kõige üldisemalt kirjeldada kui kontseptuaalset ja uurimuspõhist. Nullindate keskel kunstiväljale sisenedes, eristus ta selgelt teistest, suunates fookuse naiste ajalugu ja sotsiaalset positsiooni puudutavatele teemadele. Lavastusliku fotoseeria „Uurimusi kodanlusest“ teemaks on hüsteeria ja selle kaudu naise staatuse ja rolli konstrueerimise viisid 19. sajandi Euroopas. Seeria on valminud Viinis ja Pariisis, kus tegutsesid… Loe edasi

Pärsimägi oli tundlik hing, kes vaimustus sügavalt spirituaalset väljendusrikkust taotleva Der Blaue Reiteri rühmituse kunstnike nägemuslikust ekspressiivsusest. Kohe reisi järel maalis ta sarja akvarelle, mis on kogu tema loomingu kontekstis erakordsed. Sarnaselt teiste Ida-Euroopa modernistlike „külageeniustega“, nagu Marc Chagall ja Kazimir Malevitš, on Pärsimägi kujutanud endale kõige omasemat keskkonda – taluõue argielu –, kuid loonud… Loe edasi