Lehekülg 2

  • NÄDALA TEOS: Kristiina Hansen, Johannes Säre. Sein ilma kunstiteoseta

    NÄDALA TEOS: Kristiina Hansen, Johannes Säre. Sein ilma kunstiteoseta

    Kristiina Hansen (1986) ja Johannes Säre (1983) on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna lõpetanud kunstnikud, kes tegutsedes nii individuaalselt kui ka eri kunstirühmituste liikmetena, sulandavad fotokunsti ja installatsiooni piire. Hanseni ja Säre loomingu ühiseks jooneks võib pidada mängulisusest kantud ruumi ja taju nihestatust ning minimalistlikku kujundikeelt. „Sein ilma kunstiteoseta“ (2012) on kohaspetsiifiline fotoinstallatsioon, mis koosneb suureformaadilisest… Loe edasi

  • Kumu külastas 59. Veneetsia biennaali

    Kumu külastas 59. Veneetsia biennaali

    59. Veneetsia biennaali peanäituse kuraator on Cecilia Alemani. Eestit esindab biennaalil Kristina Normani ja Bita Razavi näitus „Orhideliirium. Isu külluse järele“ (kuraator Corina Apostol). Näituse lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali akvarellid ja maalid troopilistest taimedest. Näitusega pakuvad kunstnikud ajalooliste ja uute teoste koosmõjus välja mitmetahulise vaate koloniaalajaloo mõistmiseks. Eesti väljapanekut on võimalik seekord näha Hollandi… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Wilhelmine Schwank. Interjöör

    NÄDALA TEOS: Wilhelmine Schwank. Interjöör

    Wilhelmine Schwanki „Interjöör“ (1885) kujutab rokokoostiilis tuba. Ruumis kajastub kaunite kunstidega tegelemine: vasakul paistab nurk klavessiinist, ruumi tagaosas paikneb molbert ja paremal seisab harfi kõrval naine. Aadliperedes oli naiste tegelemine kaunite kunstidega tavapärane ning nii oli neil lisaks käsitööoskusele ka pillimängu- või kunstilisi oskusi. Antud kompositsioonis mõjub kujutatud naine aga jäiga, lausa nukuliku tegelasena. Lopsakas… Loe edasi

  • Kumu uurimissuund „Nõukogude aja kunsti regionaalne eripära Baltimaades ja seda kujundanud suhtlusvõrgustikud“

    Kumu uurimissuund „Nõukogude aja kunsti regionaalne eripära Baltimaades ja seda kujundanud suhtlusvõrgustikud“

    Kumu kunstimuuseumis on eelmisest aastast sõnastatud uurimissuund, mis keskendub nõukogude perioodi kunstile Baltimaade regioonis, selle suhtlusvõrgustikele ja eripäradele. Suuna eesmärgiks on otsida nõukogude perioodi Eesti kunsti uurimisele uusi kontekste ja identifitseerimisviise ning pakkuda selle kaudu alternatiivi rahvusliku kunstiajaloo käsitlustele. Võrdleva ja rahvusülese kunstiajaloo meetod avardab teadmist ja tunnetust kunstiprotsesside piiride ülesusest, samuti toob esile ja… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Natalie Mei. Kupeldaja

    NÄDALA TEOS: Natalie Mei. Kupeldaja

    1920. aastate ühiskonnakriitilises kunstis paistab julguse ja teravusega silma Natalie Mei (1900–1975) pliiatsijoonistuste sari. Tegelaste eluolu on kujutatud hallides toonides. Sarja joonistustel on portreteeritavad enamasti näoga vaataja poole, mis ei lase nende traagikat ignoreerida. Rõivad, esemed ja olustik annavad aimu, et tegelased kuuluvad vaesemasse ühiskonnakihti. Inimesed on esitatud selgelt väljajoonistunud karakteritena, mis ei jäta kahtlust… Loe edasi

  • Kureerimise poliitiline potentsiaal kriisiajal

    Kureerimise poliitiline potentsiaal kriisiajal

    Liisa Kaljula: „Kui Baltimaadel on mingigi võimalus mõjutada praegu Venemaal toimuvat, siis on selleks just demokraatliku, mitmekesise kultuuri toetamine.“ Märtsikuus avati Kumu suures näitusesaalis rahvusvaheline suurprojekt „Mõtlevad pildid“, kus esimesel kuul polnud väljas ühtegi kunstiteost. 2016. aastast koostöös Ameerika Ühendriikide Zimmerli kunstimuuseumiga ette valmistatud uurimusliku näituse „Mõtlevad pildid“ keskmes pidi olema Baltimaade ja Moskva kunstnike… Loe edasi