„Flora“ on mitmeski mõttes märgiline teos Lembit Sarapuu loomingus. Tegemist on tema varase perioodi ühe hitiga, maaliga, mida tema kuue- ja seitsmekümnendate loomingust on ehk isegi enim reprodutseeritud. Samuti on see tema esimene otseselt mütoloogilisele süžeele viitav maal – Flora on teadupärast Vana-Rooma lillede ja kevade jumalanna. Motiiv muutus taas populaarseks renessansiajal ning ka Sarapuu Loe edasi

Väikelinnast Viljandist pärit Raul Rajangu, Eesti kunsti 1980. aastate imelaps, oli kunstis iseõppija ning tõi oma 1984. aasta debüüdiga Eesti kunstimaastikule pahvikslöövat perifeerset energiat. Asudes varaküpse kunstnikuna oma eripärast autoritehnikat – mille võis hõlpsasti ära tunda hoolega viimistletud reljeefsete maalipindade järgi – välja töötama juba 1980. aastate alguses, oli Rajangu kümnendi lõpuks jõudnud suuremõõtmeliste autoritehnikas Loe edasi

Kristiina Hansen (1986) ja Johannes Säre (1983) on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna lõpetanud kunstnikud, kes tegutsedes nii individuaalselt kui ka eri kunstirühmituste liikmetena, sulandavad fotokunsti ja installatsiooni piire. Hanseni ja Säre loomingu ühiseks jooneks võib pidada mängulisusest kantud ruumi ja taju nihestatust ning minimalistlikku kujundikeelt. „Sein ilma kunstiteoseta“ (2012) on kohaspetsiifiline fotoinstallatsioon, mis koosneb suureformaadilisest Loe edasi

Wilhelmine Schwanki „Interjöör“ (1885) kujutab rokokoostiilis tuba. Ruumis kajastub kaunite kunstidega tegelemine: vasakul paistab nurk klavessiinist, ruumi tagaosas paikneb molbert ja paremal seisab harfi kõrval naine. Aadliperedes oli naiste tegelemine kaunite kunstidega tavapärane ning nii oli neil lisaks käsitööoskusele ka pillimängu- või kunstilisi oskusi. Antud kompositsioonis mõjub kujutatud naine aga jäiga, lausa nukuliku tegelasena. Lopsakas Loe edasi