
Tõnis Vint oli 1960. aastatel kujunenud kunstnike üks liidreid, kelle graafikaõpingud Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis aastatel 1962–1967 seostuvad ERKI Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ja II maailmasõja järgse Eesti esimeseks kunstirühmituseks nimetatud ANK ’64 tegevusega. Tema elukestev projekt oli visuaalsete märgisüsteemide uurimus, mida ta tutvustas järjepidevalt koduloengutes, mõjutades eri põlvkondadest eesti kultuuritegelasi. 1960. aastatel oli Vindi üheks lähtepunktiks popkunst, mida ta nägi argikeskkonna ilusamaks muutmise vahendina, eriti suure levikuga graafiliste kujunduste puhul. Kuid juba tollal oli Vindi meetodiks uue ja vanema esteetika süntees. Näiteks leidis ta idamaade traditsioonides filosoofilise aluse nii oma piltide kui ka eluruumi organiseerimiseks, kus tühi, üleliigsest vaba ruum ja geomeetrilised struktuurid-märgid taotlevad harmoonilist ja positiivset mõju.