Moderniseerumine tõi ühiskonnas kaasa vastuolulised tunded. Ühelt poolt vaimustuti progressist ning usuti teaduse ja tehnika kasutoovasse tulevikku. Teisalt tõstsid pead mäss, anarhism ja võõrandumine. Need kaks vastandlikku hoiakut toitsid ja stimuleerisid teineteist nii 19. sajandi lõpus kui ka 20. sajandi alguses. Järjest kiirema linnastumise ning sellega kaasnevate muutuste ja probleemide mõjul võimendusid loomeinimestes hirmud ja… Loe edasi

1990. aastatel kunstiskeenele tulnud Kiwa on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias ja filosoofiat Tartu Ülikoolis. Tema varases loomingus olid olulisel kohal keele ja identiteedimängud, nullindatel lisandusid neile huvi kontseptuaalse tühjuse ja helikunsti vastu. Selle heliteosega vaidlustab Kiwa omaloodud semiootilise süsteemi, kasutades üldlevinud seisukohta muusika ebamateriaalsest loomusest. Muusika visualiseerimisest on sajandite jooksul huvitunud paljud kunstnikud. Nende tegevust… Loe edasi

1802. aastal uuesti avatud Tartu Ülikoolis asutati loodusajaloo professuur eesmärgiga anda teadmisi nii taimedest ja loomadest kui ka kivimitest. 1838. aastal nimetati August Matthias Hagen Tartu ülikooli ametlikuks joonistusõpetajaks. Geoloogia vallas kujunesid Hageni esimeseks tähtsamaks tellimuseks Johann Friedrich Parroti suurt Ararati ekspeditsiooni kirjeldava raamatu illustratsioonid. Selliseks tööks olid Hagenit ette valmistanud tema varasemad kunstiõpingud, mis… Loe edasi

Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia taustaga Anna-Stina Treumund oli queer-feministlik kunstnik, kelle looming andis olulise panuse queer-naiste nähtavuse suurendamiseks Eesti kunstis ja ühiskonnas laiemalt. Nullindatel õppis Treumund tundma talle sobivat fotoväljendust, mille vahendusel ta tõi pöörde sookäsitlustesse Eesti visuaalkultuuris. Oma sooteemalistes uuringutes käsitles ta soorollide kujundamist väga avara fookusega, olles huvitatud traditsioonilisest, kultuuri determineeritud… Loe edasi