Enam kui ükski teine tema kaasaegne Eesti kunstnik on Kristjan Raud läinud sügavuti eesti rahvapärimuse interpreteerimisel oma loomingus. Raud leiab enda jaoks ühisosa just erinevate kauge mineviku kultuuride esteetikasse ja kunsti süvenevate sajandivahetuse kaasaegsete, primitivismist vaimustunud kunstisuundadega. Väärtustades eesti rahvakultuuris selle materiaalse poole lihtsust, funktsionaalsust ja värvide komponeerimise meisterlikkust ning müstilise mõttemaailma jälgi rahvaluules, võtab Loe edasi

Tiit Pääsukese „Poiss viiuliga” on Elmar Kitse maali uusversioon, mille sündmustik on toodud 1980. aastate alguse elukeskkonda: poiss pildil kannab teksapükse ja seisab moodsas valges ruumis, mille tagaseinal pole mitte peegel, vaid linnale avanev aken. Pääsukese kommentaarina Kitse kompositsioonile on lisatud poisi käele laskunud lind. Erinevalt Kitse noorest viiuldajast, kelle pilk on pööratud noodilehele, vaatab Loe edasi

Feministliku kirjanduse lugemisgrupp The Elfriede Jelinek School of English Language tegutses aastatel 2007–2012 ja selle algkoosseisu kuulusid teiste hulgas Kadi Estland (1973) ja Killu Sukmit (1975). Institutsioonikriitiline aktsioon „Tooda või sure“ on eesti kultuuri kontekstis erandlik ja märgiline nähtus. Teos tõukus Kumu kunstimuuseumi ja Hansapanga vahelisest sponsorlepingust, mis oli ilmekas näide nullindatel kultuuriasutustele seatud ootustest Loe edasi

1978. aastal toimub Leonhard Lapini loomingus murrang, millega lõpeb esimene avangardne periood ning algab üleminek postmodernistlikku ajajärku. Just sellesse üleminekuaega jääb suurejooneline, paralleelselt nii klassikalises õlimaali meediumis kui ka tiražeeritavas akvatintatehnikas loodud sari „Märgid“ (1977–1982). Ka Eesti Kunstimuuseumi kogudes asuv maal „Rahva Hääl“ on osa sellest sarjast. Võrreldes varaste guaši- ja kollaažitehnikas sarjadega, milles nõukogude Loe edasi