Mis tähendus on kehal teaduses? Kuidas mõelda surnud inimese kehast teisiti kui objektist ja materjalist? Kunstnik Kristina Normani ja koreograaf Joanna Kalmu teose lähtepunktiks on legend teenija Tiiust, kes müüs sajandi eest oma keha ülikoolile ja kelle skelett arvatakse praegugi asuvat Eesti Maaülikooli Zoomeedikumi anatoomiakogus.
Kuidas anda sellistele objektistatud kehadele tagasi elusus ja inimlikkus? „Võrdlev anatoomia“ otsib unustatud inimesi ja lugusid, aga ka viise nendega suhestumiseks. Videos otsitakse elusust ja kehalisust erinevate pilkude ja optikavahendite abil. Kõik need vaatlusviisid – uurija teravast silmast termokaamerani – pretendeerivad objektiivsusele ja reaalsusele, ent osalevad tahes-tahtmata erinevates tõerežiimides (ehk parasjagu kehtivates arusaamades tõe ja teaduslikkuse kohta) ja poliitikates. Teose autorid katsetavad mitmesuguste kehaliste ja matkivate praktikatega, et näiliselt üksnes materjaliks saanud kehades üles leida seost elusolendiga. Püüdes videos empaatiliselt suhestuda konkreetsete subjektide ja lugudega ning kaasates ka mitteinimloomad, loob koreograaf Joanna Kalm ühtlasi võimaluse tegelda suuremate eetiliste küsimustega ja hakata vastu võimusuhetele.
Tõukudes küll kohalikust loost, kogust ja arhiivist, uurib teos seega siiski laiemaid ja tänapäevagi meditsiinis jätkuvalt aktuaalseid teemasid, vaadeldes kehade ostmise, müümise ja annetamise ajalugu ning küsides ühtlasi taoliste kolme veretilga tehingute ajaliste raamide järele. Teenija Tiiu on jäänud ülikooli teenistusse igavesest ajast igavesti. Kui suure summa eest ja millise tehinguga saab osta inimlooma kogu igavikuks?
Kumu blogi 