Ott Kangilaski graafikaõpingud Pallases kippusid venima teda elu lõpuni kimbutanud kopsuhaiguse tõttu. Ent 1930. aastate lõpus tegi ta suuri edusamme puugravüüri alal, mille Pallases olid kõrgele tasemele tõstnud Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. Loomulikult olid eeskujuks ka Eduard Wiiralti 1930. aastate peenekoelised gravüürid. Seda edenemist täheldas ka Heiti Talvik, Kangilaski tuttav luuletajate sõpruskonnast Arbujad, kelle luulekogu „Palavik“ oli noor kunstnik 1934. aastal illustreerinud ja kes kirjutas 12 puugravüürist koosnevale mapile „Öine linn“ eessõna. See linn oli muidugi Tartu – oma nukrate, isegi ohtlike agulitänavatega, ja teisalt kõikvõimalike lõbuotsijatega kaardimängijatest boheemlasteni maskiballil. Puugravüüri tehnikas teostatud ja lõbutsevaid peolisi kujutav „Maskeraad“ ongi mapi tippteos, mis annab ballimelu ja joobumust toredasti edasi. Selles on tunda Kangilaskile omast ülemeelikust ja vaimukust.
Kumu blogi 