Tartu kunstnik Inge Kudisiim on alates 1970. aastatest käinud kindlalt oma rada. Joonistus „Lumemaastik“ on üks tema varaseid teoseid. Pildil on kujutatud kaht last ja nende poole kummarduvat naist lumesajus. Lihtsa motiivi vahendusel ei kirjelda autor mitte sündmust, vaid talvist meeleolu. See võib olla nii tüdrukute rõõm kui ka imestus ootamatu olukorra üle. Kudisiimu enamasti väikesemõõtmelised maalid, ofordid ja joonistused on oma näilises juhuslikkuses kui peatatud hetked. Kudisiimu teostest õhkuvat poeesiat ja idamaist rahustavat meditatiivsust on raske mõne teise eesti kunstniku töödes valitseva meeleoluga kõrvutada. Tema loominguliseks eeskujuks on peetud kaug-ida kunstitraditsiooni, täpsemalt zen-budistlikku tušimaali. Lõpetamatust, kaduva hetke ilu on pildil vahendamas lapsed, keda ema püüab kaitsta üha tiheneva lumesaju eest.
Kumu blogi 