Kumu hariduskeskus külastas Hollandi kunstiasutusi

Sügisel käisid Kumu haridusprogrammide kuraatorid Anu Lüsi, Darja Andrejeva ja hariduskeskuse koordinaator Anastassia Langinen Erasmus+ programmi raames tutvumas mitme Hollandi muuseumi haridus- ja publikutööga. Tropenmuseum ja Tropenmuseum Juniori, Van Goghi muuseumi ning Rijksmuseumi külastamise käigus uuriti lähemalt, milliseid programme muuseumid igas vanuses külastajatele pakuvad.

Rijksmuseum

Üle 200 aasta vana Rijksmuseum on muutunud vastavalt ajalooperioodide ootustele ja moele. Viimased uuendused ulatuvad 2013. aastasse, mil lõppes 19. sajandil rajatud historitsistliku muuseumihoone (arhitekt Pierre Cuypers) restaureerimine ja moderniseerimine. Riikliku muuseumi kujutava kunsti, tarbekunsti- ja esemelise ajaloo kollektsioonid on esindatud koos, moodustades Hollandi ajaloo kronoloogilise telje keskajast kuni 20. sajandini ning seda kriitilises võtmes. Keerukas koloniaalimpeeriumi ajalugu nõuab Rijksmuseumilt pidevalt enda kogude ümbermõtestamist, et olla muuseum võimalikult laiale sihtgrupile.

Eri ajalugude väljatoomine mängib tähtsat rolli teadlikkuse tõstmisel ja uute seoste loomisel nüüdisajal, mil erinevus ja mitmekesisus on oluline ühiskondlik väärtus. Rijksmuseumis iga päev toimuvaid muuseumitunde on kaks. Põhiliselt muuseumisaalides aset leidev programm eri vanuses külastajatele keskendub koloniaalajaloole, selle rollile riigi arengus ning mitut ühiskonnagruppi puudutavatele tagajärgedele. Haridustöö kuraatorite koolitatavad programmijuhid omandavad koolituse käigus laiendatud muuseumitunni stsenaariumi, kus on võimalik teha valikuid ja muudatusi vastavalt grupi ning olukorra vajadustele. Rijksmuseumi külastab aastas ligi kaks miljonit inimest, mis eeldab giididelt ja tunnijuhtidelt teatavat improviseerimisoskust. Niisugune programm, mille puhul läbiviija saab vastavalt vajadustele tunnikava ümber seada, annab selleks hea võimaluse. Siinkohal võib öelda, et tegemist on ühe suurema erinevusega võrreldes Kumu kunstimuuseumi muuseumitundidega, kus programmil on alati kindel stsenaarium. 

Kõik Hollandi muuseumid jälgivad viimaste aastate jooksul kontekstitundlikult sõnastusi ja kasutatavat terminoloogiat, püüdes seda pidevalt uuendada ja kaasates protsessi ka keelespetsialiste. Siinkohal võiks välja tuua kõige hiljutisema teoste ümbernimetamisega seotud projekti, mille puhul uurija koostöös ligipääsetavuse juhiga (ametikoht sai loodud 2019) vaatas üle olemasolevad tekstid ja teoste pealkirjad, mis sisaldasid erivajadustega inimeste suhtes halvustavaid ja (kunsti)ajaloolises kontekstis sisutühjasid termineid. Projekti üks väljundeid on ka juhend muuseumitöötajatele, aitamaks luua kaasavamaid tekste.

Koroonakriisiga tuli teravalt esile sotsiaalse jätkusuutlikkuse probleem – inimesed tajusid isoleeritust ning seda täheldati just vanemate ühiskonnagruppide puhul, kelle sotsiaalne suhtlusring on niigi kitsas. Selle raames käivitas Rijksmuseum projekti, milles muuseumitöötajad kirjutasid varem publikuprogrammides osalenud seenioritele korra kahe nädala jooksul kirju, tutvustades end ning oma lemmikteoseid. Projekt jätkus ka pärast koroonakriisi, muutudes üheks publiku lemmikuks. Sotsiaalse sidususe loomiseks ellu kutsutud Rijksmuseumi seeniorite programm on suunatud eri linnapiirkondadele, et luua ühes piirkonnas elavate kultuurihuviliste inimeste vahel uusi kontakte ja tutvusi. Muuseum töötab korraga ühe linnaosaga ning toob selles piirkonnas elavaid inimesi ka muuseumisse näitustele. Ühistegevuste kaudu saavad inimesed tuttavaks ning muuseumist kujuneb oluline kohtumispaik.

Tropenmuseum

Tropenmuseum ehk Troopikamuuseum on muuseum maailma kultuuridest, eelkäijaks 1871. aastal avatud Koloniaalmuuseum, mis teavitas avalikkust Madalmaade ülemerekolooniates elavatest teistest rahvastest ja nende kultuuridest. Alates 2014. aastast on Tropenmuseum Maailma Kultuuride Rahvusmuuseumi (Nationaal Museum van Wereldculturen, NMVW) osa. Kolonialismi väärtusi ülistava ajastu möödudes muutus ka muuseumi kontseptsioon ja lähtepunktid – üha rohkem keskendutakse eri kultuuride mitmekesisusele. Näiteks Tropenmuseumi esimesel korrusel asub tegevusala, mis on pühendatud pidustustele: iga külastaja saab vaadata museaale, mis on seotud eri rahvaste pidustustega kaasaskäivate esemetega ning lisaks saab käed-külge-tegevuste käigus sättida lauda, kuulata muusikat, harjutada tantsu jpm. Selleks, et külastajad ja nende lapsed saaksid paremini tutvuda teiste kultuuridega, kutsutakse muuseumi kogukonna esindaja, kes tutvustab publikule oma kultuuri, lugedes raamatuid emakeeles ning aidates korraldada üritust lähtuvalt oma kultuuri traditsioonidest.

Praeguseks avatud ekspositsioonid on loodud nii, et iga külastaja saab iseseisvalt otsida vastuseid paljudele keerulistele ja tundlikele küsimustele. Seinatekstid annavad lihtsal ja loetaval viisil ülevaate religioonist ja kultuuritraditsioonidest, võttes arvesse koloniaalajalugu, natsionalismi ning rassismi temaatikat. Publikule suunatud näituseprogramm on muuseumitöötajate omavahelise tiheda koostöö tulemus. Haridustöö kuraatorid, näituste kuraatorid ja koguhoidjad loovad näitusi kollektiivselt. Teoste valikul ei lähtuta mitte ainult uurimuslikest, esteetilistest ja muudest kaalutlustest, vaid ka publikust. Luues uusi ja täiendades olemasolevaid näitusi või tuues ekspositsiooni loomisesse uusi dialoogipartnereid, kaasab muuseum kohalikke kogukonnaesindajaid.

Tropenmuseum

Tropenmuseum Junior

Tropenmuseum Junior asutati 1975. aastal Tropenmuseumi juurde. Tegemist on Euroopa vanima lastemuuseumiga, mis keskendub 6–13-aastastele lastele. Muuseum pakub näitusel aktiivse vaatamise, puudutamise, kogemise ja osalemise rõõmu, mille käigus tutvuvad lapsed teiste kultuuridega (korraga esitleb näitus ühte piirkonda). Muuseumi loodud lahendus annab lastele võimaluse ise uusi seoseid luua. Tropenmuseum Juniori eesmärgiks on kasvatada tolerantseid ja erinevusi austavaid maailmakodanikke. Külastasime näitust Sabi Suriname: The discovery of The World behind the Things („Sabi Suriname: Asjade taga oleva maailma avastamine“), mis räägib suriname kultuurist ning kus sihtrühmale sobival viisil puudutatakse koloniaalajalugu. Tropenmuseum Junior pakub külastajatele immersiivset näitusekogemust: ligikaudu kaheks aastaks luuakse uuritavale teemale, kultuurile ja geograafilisele piirkonnale iseloomulik keskkond. Näitusekujundus kasutab maksimaalselt ära sellest kultuurilisest piirkonnast tellitud objekte, et pakkuda võimalikult autentset külastajakogemust.

Näitusele sisenedes sõidavad lapsed liftiga seitse korrust maa alla hoidlatesse, kus avaneb salamaailm, mille eksponaadid ja tegevuskohad tekitavad uudishimu ning pakuvad uusi elamusi. Esemete isikustamise (näiteks räägib Surinamest pärit paat iseenda lugu), lugude jutustamise, multimeedia ja mitmesugustest teemadest lähtuvate interaktiivsete tegevusruumide kaudu muutub näitus elavaks keskkonnaks, mis tekitab uudishimu ja innustab dialoogi pidama.  

Lisaks koolidele suunatud muuseumitundidele pakub muuseum nädalavahetustel kahte programmi lastega peredele: peretuur (peredele koos lastega alates 6. eluaastast) ning juuniorituur (6–13-aastastele lastele). Vastavale eale oli loodud nelja teemaga mänguliselt juhitud ringkäigud, mille käigus kohatud objektid räägivad oma lugu või pakuvad ühistegevust. Eri trajektooride olemasolu annab hea võimaluse näitust parajas mahus kogeda ning veel mitu korda tagasi tulla. Teejuhiks näitusel on Sabi Suriname mati (suriname keeles „sõber“), kelleks on kehastunud mõni Hollandis elav surinamelane (spetsiaalne tunnijuht). Põnev oli siinkohal see, et iga noor osaleja, kes läbis kõik neli trajektoori, sai Sabi Suriname mati tiitli.

Van Goghi muuseum

Vincent van Goghi vennapoeg andis Amsterdamile üle perekonnale kuulunud maalid, graafika, joonistused ja kirjad, mis said aluseks 1973. aastal avatud muuseumile. Praegu on muuseumi ambitsioon olla publikule avatud ja inspireeriv keskkond, sihtides just nüüdisaja linnainimest. Samas on muuseum küsimuste ees, kes ikkagi on see kohalik linnaelanik ning kuidas jõuda nende inimesteni, kes tavaliselt muuseumise ei jõua. Van Goghi muuseum soovib jõuda just Hollandi uue põlvkonnani. Muuseumikülastajaid julgustatakse nägema ja kogema Vincent van Goghi ja tema kaasaegsete elu ning loomingut värskest vaatenurgast. Veebikanalites ja välireklaamide vahendusel luuakse paralleele kaasaja ja mineviku vahel ning kõik kunstihuvilised on oodatud muuseumisse seda ka ise kogema.

Noorteni jõudmiseks on muuseum loonud grupi nimega Beeldbrekers (ingl ReFramers) – tegemist on multikultuurse taustaga üliõpilaste ja noorte spetsialistidega, kes rakendavad oma teadmisi muuseumi kaasavamaks muutmisel. Oma sihtrühmale mõeldes, pakuvad nad välja uusi ideid, teevad ettepanekuid ning vahendavad muuseumitegevust neile sobilikul ja mõistetaval viisil. Nende tegevus hõlmab nii publikuprogramme kui ka näitusi, samuti koostööprojekte teiste organisatsioonidega. Nende loodud on näiteks sündmuste sari „Vincent on Friday“, mis n-ö annab muuseumi üheks õhtuks noortele: toimuvad mitmesugused töötoad, performance’id ja üritused, lisaks on kindel dresscode jpm.

Van Goghi muuseumi oluliseks ambitsiooniks on olla sidus ja ligipääsetav muuseum: see ei puuduta ainult tööd publikuga, vaid ka koostöötavat ja toetavat kollektiivi. Enne koroonaaegset kodukontoriperioodi said töötajad osaleda programmis „Tagasi Vincenti juurde“, mis oli loodud inspireerimaks ja toetamaks oma maja töötajaid. Pandeemia ajal muutus töörühma tegevus keerukaks ning kriisi lõpus tegutseti selle nimel, et toetada üksteist tööle naasmiseks uutes tingimustes. Need tegevused hõlmasid töötubasid, veebipõhiseid ekskursioone ja külalislahkuse koolitusi. Personaliosakonna välja töötatud tegevused olid suunatud kolleegide omavahelise sideme tugevdamiseks. Lisaks võimaldati töötajatel liituda veebiplatvormiga, kus sai osaleda koolitustel, mis käsitlesid stressiga toimetulekut, tervena püsimist, oskust seada prioriteete jpm.