-
NÄDALA TEOS: Peet Aren. Autoportree
Üle-eelmise sajandivahetuse Euroopas oli üks meessoole pakutavaid iluideaale dändi, kes keeras selja ühiskondlikele normidele ning andus enese vajaduste rahuldamisele. Tema rõhutatud eneseväljendusvajadus ja stiilsus ilmnevad nii maitsekas rõivastuses kui ka kurioossete asjade lembuses. Baudelaire kirjutab, et ehtsas dändis ilmneb „täiuslik iseloom ning kogu selle maailma hingemehhanismi peen mõistmine”. Teisalt on ta Baudelaire sõnadega „nagu laskuv… Loe edasi
-
Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu uue pilgu läbi
Frederik Klanberg on Haagi Kuningliku Kunstiakadeemia dokumentaalfotograafia õpilane, kes pöördus eriolukorra ajal ülikooliaine raames Kumu poole ideega teha portreefotosid Kumu püsiväljapanekus olevatest skulptuuridest. Kuna inimeste pildistamine on praeguse haiguspuhangu ajal raskendatud ning kujud teatavasti ei hinga, avanes just nüüd, kui Kumu oli suletud, suurepärane võimalus koostööprojektiks, mida tutvustab Mari Kangur. Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu koosneb ligi… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Valve Janov. Näitusel
Tartu sõpruskonna näol on tegemist kunstikoolieaegse sõpruskonnaga, mille tuumikusse kuuluvad Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires. Lisaks õpingutele Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis 1940. aastatel ühendab sõpruskonda ka stalinistlike repressioonide kogemus ja tegutsemine ametliku kunstielu fookusest väljas. 1960. aastate Tartu sõpruskonna eksperimentaalne looming on väikeseformaadiline ja rafineeritud. Et… Loe edasi
-
Vello Vinn ja (nõukogude) hipide psühhedeelne maailm
Üks eriolukorra tõttu ära jäänud publikuüritustest oli filmi „Nõukogude hipid” linastus Kumu auditooriumis, mille pidi sisse juhatama filmi autor Terje Toomistu. Kuna nii huvitavat ja värvikat materjali oleks patt jagamata jätta, toome teieni Terje Toomistu loengu tekstiversiooni koos filmi ajutise vaatamisvõimalusega, mis kehtib 31. maini (täpsem juhis teksti lõpus). Kõigest mõneaastase nihkega jõudis lääneriikide hipiliikumise… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Ando Keskküla. Põhja-Eesti maastik
„Põhja-Eesti maastikku“ (1974) peetakse sageli Ando Keskküla esimeseks n-ö küpse perioodi maaliks, sissejuhatuseks hüperrealismi. Tegemist on seniste otsingute kulminatsiooniga: teosega, mis avab tema maalipraktikas uued teemad ja küsimused. Kuigi tegemist on n-ö realistliku vaatega, ei taotle Keskküla siinkohal veel fotolike efektide kujutamist – ta pole maalinud näiteks ukseklaasi tagasipeegeldust või mõnda foto (d)efekti; tema fookus… Loe edasi
-
Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus
22. maist on Kumu suures saalis avatud retrospektiivnäitus „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus“. Oleme juba varasemalt tutvustanud Keskküla loomingu märgilisi teoseid, avaldame nüüd soojendusena lõigu Anders Härmi kuraatoritekstist, mis on täispikkuses loetav näitusega kaasnevast kataloogist. 24. märtsil 1950 Saaremaal Pöides sündinud Ando Keskküla on eesti kunstis kahtlemata fenomen. Sisenedes kunstiväljale juba üliõpilasena 1960. aastate lõpus… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Klara Zeidler. Interjöör
Üks olulisemaid interjöörimaalijaid baltisaksa (nais)kunstnike seas on Klara Zeidler (1870–1951), kelle 1920. aastate teosed dokumenteerivad naise elukeskkonda. Peamiselt mõisainterjööre kujutavad teosed saavad inimese puudumise ja neutraalse pilgu läbi justkui metafüüsilise mõõtme. Seda omadust süvendab Zeidleri oskuslik akvarellitehnika, mis lisab ruumidele ka tundelise dimensiooni. Kunstniku kujutatud keskkondi võib vaadata kõnekate visuaalsete allikatena naise ruumikogemusest. 1921. aasta… Loe edasi
-
Uus trükis: Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei
Eesti Kunstimuuseumi kirjastuselt on ilmunud Kai Stahli koostatud arhiivitrükis “Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei”, mis on viimane lisandus Kumu eelmisel aastal alguse saanud naiskunstnikke esile tõstvale näituste, trükiste ja ürituste sarjale. Põneva elukäigu ja loominguga õdesid tutvustab Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi. Eesti Kunstimuuseumi arhiivkogus säilitatakse kunstnike, kunstiajaloolaste ja kunstiorganisatsioonide arhiive.… Loe edasi
-
NÄDALA TEOS: Nikolai Kormašov. Söömaaeg
Nikolai Kormašov oli üks nn kuuekümnendate põlvkonna juhtfiguure Eesti maalikunstis. Tema 1960. aastate loomingus toimib küllaltki konkreetse piiritähisena maal „Söömaaeg” (1968), markeerides karmi stiili lõppu kunstniku loomingus ja pöördumist nn igaveste teemade sümbolistlike lahenduste poole. Omal kombel on see pilt ka hüvastijätt linnaga, Kormašovi 1960. aastate maalide lemmikmotiiviga. Nõukogulikke väärtusi propageeriv progressiideoloogia, mille mõjualasse võiks… Loe edasi
Kumu blogi 