
Üks olulisemaid interjöörimaalijaid baltisaksa (nais)kunstnike seas on Klara Zeidler (1870–1951), kelle 1920. aastate teosed dokumenteerivad naise elukeskkonda. Peamiselt mõisainterjööre kujutavad teosed saavad inimese puudumise ja neutraalse pilgu läbi justkui metafüüsilise mõõtme. Seda omadust süvendab Zeidleri oskuslik akvarellitehnika, mis lisab ruumidele ka tundelise dimensiooni. Kunstniku kujutatud keskkondi võib vaadata kõnekate visuaalsete allikatena naise ruumikogemusest. 1921. aasta vaade rohkete iluesemetega elutuppa näitab aadlisoost naise elukeskkonda. Ümbritsev sotsiaalne süsteem oli jaganud ruumid üksteisest nii praktiliselt kui ka visuaalselt erinevateks naiste ja meeste aladeks. Pastellroosades värvitoonides ruum esindab „naiselikuks“ peetud ruumi – pehmeid värve ja rõhutatud dekoratiivsust on seostatud naistele sobilike keskkondadega, jõulisi jooni ja materjale aga n-ö meeste ruumidega.