Karin Luts oli 20. sajandi esimesel poolel üks nimekamaid eesti naiskunstnikke. Maalil on ta kujutanud iseennast, moodsa ajastu naisloojat, lihtsas ateljeetoas. Poisipea ja ruudulised püksid annavad talle poisiliku, peaaegu maskuliinse välimuse. „Esimesel kevadel peale Pallasesse astumist jätavad tüdrukud kurameerimise maha. Teisel kevadel lõikavad juuksed ära. Kolmandal kevadel loobuvad kõigest muust neitsilikust. Neljandal kannavad pükse, viiendal… Loe edasi

Põltsamaa lossi vaade on üks paremaid näiteid Eestis haruldasest rokokookunstist. Põltsamaa lossi uhke interjöör ehitati välja 1770. aastatel. Lossihärra von Lauw kutsus kokku maalijaid ja stukimeistreid ning käivitas Eestis ennenägematu luksustööstuse: portselani-, klaasi- ja peeglimanufaktuurid. Maal on sündinud kahe kunstniku koostöös. Gottlieb Welté saabus Põltsamaale 1781. aastal saksa rokokoo ühest keskusest Mainzist. Osava galantsete stseenide… Loe edasi

Baltisaksa päritolu Erna Elisabeth Kreischmann, neiupõlvenimega Montiner, sündis 5. detsembril 1885 Riias. Tema isa Carl August Montiner (1862–1907) oli kangru poeg, ema Catharina Wilhelmine Montineri (1862–1919) isa töötas Pärnus politsei vahtmeistrina. Erna Kreischmann oli seega kodanlikku päritolu, mis eristab teda mitmest teisest 19. sajandi baltisaksa naiskunstnikust, kes olid sageli aadlitaustaga. Sõltumatus seisuslikust konservatiivsusest peegeldub ka… Loe edasi

Kaarel Kurismaa (1939) on maali-, heli- ja installatsioonikunstnik, kes on peamiselt tuntud oma kineetiliste objektide poolest. Kurismaa oli koos Villu Jõgevaga üks esimesi kunstnikke, kes hakkas 1960. aastatel kineetilise kunstiga tegelema; teda on nimetatud ka selle suuna pioneeriks kohalikul väljal. Kurismaa teoseid iseloomustab sageli popilik värvi- ja vormilahendus, olulisel kohal tema loomingus on ka 1970.… Loe edasi

Muusika, heli ja kontseptuaalse kunsti piirimail tegutsev Andres Lõo (1978) keskendus nullindatel eelkõige helikunstile. „Miimiline partituur“ on kunstniku edasiarendus graafilise partituuri ideest, milles muusika on noteeritud visuaalsete kujundite abil ja tavapärast noodikirja asendab liikuv pilt. Teos valmis koostöös ansambel U-ga 2005. aasta Eesti Muusika Päevadele, mil ansambel (koosseisus: flööt ‒ Tarmo Johannes; viiul ‒ Merje… Loe edasi

18. sajandi inglise maalikunstniku ja graafiku William Hogarthi (1697–1764) satriilis-moraliseeriv kunst oli omas ajas laialt tuntud ning kõneainet pakkuv. Rahvusvahelise publikumenu tagasid kunstnikule eeskätt satiirilised gravüürisarjad, milles ta kohati groteskini küündivas vormis piitsutas kaasaegse ühiskonna pahesid. Need leidsid iseäranis viljaka pinnase Saksa kodanlikus kultuuriruumis. Üks Hogarthi esimesi Euroopas kuulsuse võitnud gravüüre oli „Südaöine moodne keskustelu“,… Loe edasi