Alice Kask on maalikunstnik, kelle tööd asuvad figuratiivse ja abstraktse vahealal. Tema teostes on oluline osa figuuril ja kehakäsitlusel, kuid enamasti on kujutamisviisi kaudu pildis nihe. Nullindatel tegeles Kask maalidiskursuse ümbermõtestamisega ning leevendas maalikunsti 1990. aastate järgset identiteedikriisi. Kuid esmalt tuleb Kaske pidada ajastuüleseks maalijaks. Tema puhul saab rääkida tundlikkusest ja kujundi loomise oskusest kui… Loe edasi

Vööst allapoole kadreeritud maal kujutab leidlikult moodsat linnaelu. Ehkki tegelaste nägusid pole näha, esindavad neli jalapaari äratuntavalt ühiskonna eri kihte: siin on ühe jalaga kerjus, kõhukas preester turukorviga, peen siidisukkades daam ja härrasmees, kes hoiab kinnastatud käes jalutuskeppi. Jõukamasse kihti kuulub ilmselt ka nende kõrval tippiv valge koerake. Linnaelu tõtlikkust markeerivad reklaam kuulutustulbal ja mahapudenenud… Loe edasi

2003. aastal toimunud 50. Veneetsia biennaalil esindas Eestit kunstnike duo John Smith (Kaido Ole ja Marko Mäetamm). Näituse kuraator oli Anders Härm ning näitus kandis pealkirja „Marko und Kaido“. Teos „Koolis“ oli samuti osa mainitud näitusest.Ole ja Mäetamm olid karakterit John Smith kasutanud juba oma varasematel näitustel. Veneetsias jutustasid kunstnikud loo, milles Saksa immigrant John… Loe edasi

Alasti kehade, eriti meeste kujutamine oli 1920. aastate Euroopa kunstis väga moes. Ühelt poolt mõjutasid tervete, jõuliste kehade esiletõusu Esimese maailmasõja traumeerivad kogemused. Teisalt soosis seda ka ranna- ja vabaõhukultuuri ning spordi järjest kasvav populaarsus ning kehaga seotud normide muutumine. Kuno Veeberil oli inimkehaga oma isiklik suhe. Ta oli õppinud Tartu Ülikoolis arstiteadust ja töötanud… Loe edasi

Enam kui ükski teine tema kaasaegne Eesti kunstnik on Kristjan Raud läinud sügavuti eesti rahvapärimuse interpreteerimisel oma loomingus. Raud leiab enda jaoks ühisosa just erinevate kauge mineviku kultuuride esteetikasse ja kunsti süvenevate sajandivahetuse kaasaegsete, primitivismist vaimustunud kunstisuundadega. Väärtustades eesti rahvakultuuris selle materiaalse poole lihtsust, funktsionaalsust ja värvide komponeerimise meisterlikkust ning müstilise mõttemaailma jälgi rahvaluules, võtab… Loe edasi

Tiit Pääsukese „Poiss viiuliga” on Elmar Kitse maali uusversioon, mille sündmustik on toodud 1980. aastate alguse elukeskkonda: poiss pildil kannab teksapükse ja seisab moodsas valges ruumis, mille tagaseinal pole mitte peegel, vaid linnale avanev aken. Pääsukese kommentaarina Kitse kompositsioonile on lisatud poisi käele laskunud lind. Erinevalt Kitse noorest viiuldajast, kelle pilk on pööratud noodilehele, vaatab… Loe edasi

Feministliku kirjanduse lugemisgrupp The Elfriede Jelinek School of English Language tegutses aastatel 2007–2012 ja selle algkoosseisu kuulusid teiste hulgas Kadi Estland (1973) ja Killu Sukmit (1975). Institutsioonikriitiline aktsioon „Tooda või sure“ on eesti kultuuri kontekstis erandlik ja märgiline nähtus. Teos tõukus Kumu kunstimuuseumi ja Hansapanga vahelisest sponsorlepingust, mis oli ilmekas näide nullindatel kultuuriasutustele seatud ootustest… Loe edasi