Deimantas Narkevičius tegeleb oma loomingus sageli isikliku mälu ja poliitilise ajaloo vaheliste keeruliste suhtega. Filmi „Pea“ näidati esmakordselt festivalil „Skulptur Projekte Münster“ 2007. aastal. Algselt soovis kunstnik transportida Chemnitzist Münsterisse nõukogude skulptori Lev Kerbeli (1917–2003) Karl Marxi hiigelmonumendi, et ärgitada diskussiooni kommunistlike utoopiate ja nõukogude ajaloo sümbolite üle. Linnavalitsus ei andnud siiski luba ei originaalskulptuuri Loe edasi

18. sajand oli voyage pittoresque’i – joonistusreiside ja „maaliliste reisikirjade“ kõrgaeg. Ka Vene keisrikojas peeti tähtsaks uuemate ja kaugemate valduste pildilist jäädvustamist ning anti välja vaategraafikamappe ja -albumeid. Karl von Kügelgen matkas keiser Aleksander I teenistuses läbi nii Krimmi (1804 ja 1806) kui ka Soome (1818). Reisil tehtud visandite põhjal valmisid meisterlikud seepiajoonistused. Nendest pani Loe edasi

Sürrealismil oli nõukogude aja Eesti kunstis mitmel viisil oluline roll. Ülo Sooster, üks järjekindlamaid ajaloolist sürrealismi läbi töötanud ja edasi arendanud kunstnikke, oli võtmefiguur nii 1950.–1960. aastate Eesti kui ka Moskva põrandaaluses kunstis ning andis sürrealismile nõukogude keskkonnas erilise tähenduse ja jõu. Samas muutus sürrealistliku pildikeele kasutamine 1960. aastate noorema põlvkonna kunstnike hulgas laialt levinud Loe edasi

Rahvusromantism väärtustas eri kunstiliikide sünteesi. Eestis oli selle parim näide Karl Burmani 1912. aastal projekteeritud Kalevi spordiseltsi maja, kus kogunesid ka eesti haritlased ja poliitikud. Rahvusliku stiili otsingud väljendusid siin nii arhitektuuris kui ka sisekujunduses. Seltsimajja telliti viis seinamaali, sealhulgas ka Aleksander Uuritsa „Jahilt tulek“ ja „Kandle helidel“. Hoone hävis Teises maailmasõjas koos pannoodega, millest Loe edasi

Mis tähendus on kehal teaduses? Kuidas mõelda surnud inimese kehast teisiti kui objektist ja materjalist? Kunstnik Kristina Normani ja koreograaf Joanna Kalmu teose lähtepunktiks on legend teenija Tiiust, kes müüs sajandi eest oma keha ülikoolile ja kelle skelett arvatakse praegugi asuvat Eesti Maaülikooli Zoomeedikumi anatoomiakogus. Kuidas anda sellistele objektistatud kehadele tagasi elusus ja inimlikkus? „Võrdlev Loe edasi

„Kahe maailma vahel“ on loominguline projekt, mis jäädvustab Rumeenia kommunistliku režiimi aegseid muuseume, teaduslaboreid, avalikke ruume ja tööstushooneid, mis toona täitsid ratsionaalsete teadmiste kujundamise rolli, kuid mis uues ühiskonnas ei oma enam kohta ega väljundit. Fotodel on kujutatud kahest mäluasutusest alles jäänud esemed, mille kaudu on vahendatud ajalooline mälu. Kunstniku jaoks peegeldub neis kujutistes pärast Loe edasi