-

NÄDALA TEOS: Johnson ja Johnson. Paldiski projekt
2005. aastast tegutseva kunstirühmituse Johnson ja Johnson moodustavad Indrek Köster (1970) ja Taavi Talve (1970). Kunstnikeduo seni kõige suurejoonelisema ettevõtmise „Paldiski projekt. Otsustamistahe“ keskmes on ühelt poolt spetsiifiline sotsiaalpoliitiline olukord: transiitlinn Paldiski koos sealt läbivoolava rahaga, mis kuidagi kohaliku elu parandamisse ei jõua ja poliitikast võõrdunud venekeelne elanikkond. Lisaks on linnast pärit üks Eesti esimesi… Loe edasi
-

Mänguline, kirev ja ootamatu Lõuna-Eesti. Intervjuu kuraator Liis Pählapuuga
Oktoobris avati Kumu kunstimuuseumis Lõuna-Eesti kultuurile ja sealsete autorite loomingule pühendatud näitus „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“, kus vaadeldakse lähemalt kunstnike ja kohavaimu suhet ning Lõuna-Eesti mõju Eesti kunstimaastikul. Näitusel on esindatud paljude tuntumate 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Eesti kunstnike looming. Vestlesime väljapaneku tagamaadest lähemalt kuraator Liis Pählapuuga. Kuidas tekkis sellise näituse loomise idee? Idee vaadelda… Loe edasi
-

NÄDALA TEOS: Anu Põder. Enne etteastet
Täpselt välja mõõdetud ilma peata naisekeha, mida ümbritseb tihe pits, on Anu Põdra esimene tekstiilskulptuur. Teose üheks impulsiks oli seik autori enda elust – lühikese kasvu ja sobimatute proportsioonide tõttu ei võetud teda vastu balletikooli ja see purustas noore naise unistuse. Nii väljendab platvormkingades naisekeha, mis on jagatud tsoonideks, autori isiklikku traumeerivat kogemust, kuid kommenteerib… Loe edasi
-

NÄDALA TEOS: Anna Kalašnikova-Root. Seto naine
Petseris tegutsenud vene kunstniku Anna Kalašnikova-Rooti loodud helge portree valget rüüd ja abielunaise pearätikut kandvast seto naisest mõjub Setomaa kultuuri naissfääri religioosse sügavuse üldpildina. Setode kultuuri lähemalt uurinud Andreas Kalkun on viidanud seto naiste erilistele usundlikele tavadele, mis lähtuvad uskumusest, et Jumalaema oli esimene seto naine. Just naised olid Setomaal peamised religioosse mõõtme kandjad, järgisid enam… Loe edasi
-

Eesti Kunstimuuseumi 102 aastat näitustes
Kolmapäeval, 17. novembril möödus 102 aastat Eesti Kunstimuuseumi asutamisest. Suure ja kahtlemata kõige väljapaistvama osa muuseumi tegevusest hõlmab näituste korraldamine. Aastate jooksul on muuseumi eri majades kokku pandud ning üles seatud ligi 2000 näitust. Laias laastus võib neid jagada püsi-, isiku-, teema- ja ülevaatenäitusteks. Teemast annab ülevaate Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi. 1925. aastal… Loe edasi
-

NÄDALA TEOS: Karel Koplimets. Hirmu äärealad
Karel Koplimets (1986) on Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna lõpetanud kunstnik, kes töötab peamiselt foto-, video- ja installatsioonimeediumis. Koplimetsa huvitavad hirmul, paranoial või ohutundel põhinevad komplekssed psühholoogilised seisundid ja nende suhe linnaruumiga. Oma teostes on ta jälginud ka mõrva- ja kriminoloogiajuhtumeid ning toonud välja nende folkloorse – müütidel ja konspiratsiooniteooriatel – põhineva külje. Teos „Hirmu äärealad“ koosneb… Loe edasi
