Täpselt välja mõõdetud ilma peata naisekeha, mida ümbritseb tihe pits, on Anu Põdra esimene tekstiilskulptuur. Teose üheks impulsiks oli seik autori enda elust – lühikese kasvu ja sobimatute proportsioonide tõttu ei võetud teda vastu balletikooli ja see purustas noore naise unistuse. Nii väljendab platvormkingades naisekeha, mis on jagatud tsoonideks, autori isiklikku traumeerivat kogemust, kuid kommenteerib ka laiemalt ühiskonna suhtumist kehasse. Tardunud poosis peata keha pole mõeldud elamiseks, mõtlemiseks ega tundmiseks, vaid mõõdupuuks. Kunstnik kasutas oma loomingus toonases skulptuuripildis ootamatuid materjale nagu tekstiil, nöör, plast ja puit, komponeerides tekstiilitopiseid, purustatud torsosid ja muud, mille kaudu tõi esile kehale projitseeritud sotsiaalsed normid, suhted ja pained.
Kumu blogi 