Petseris tegutsenud vene kunstniku Anna Kalašnikova-Rooti loodud helge portree valget rüüd ja abielunaise pearätikut kandvast seto naisest mõjub Setomaa kultuuri naissfääri religioosse sügavuse üldpildina. Setode kultuuri lähemalt uurinud Andreas Kalkun on viidanud seto naiste erilistele usundlikele tavadele, mis lähtuvad uskumusest, et Jumalaema oli esimene seto naine. Just naised olid Setomaal peamised religioosse mõõtme kandjad, järgisid enam usuelu traditsioone, käisid meestest rohkem kirikus ja privaatsetes külakabelites ehk tsässonates. Lääne-Setomaal on paljud tsässonad pühendatud naispühakutele, eriti vagamärter Anastassiale ehk Nahtsile, keda setod peavad Kristuse vanavanaemaks. Nagu märgib Kalkun, seostub Kristuse ema Maria setode „Jumala-ema kodustamise“ tõlgendustes külaelu sotsiaalse tegelikkuse ja naiste intiimsete kogemustega. Seto naiste juttudes kinnitab Jumalaema setode identiteeti ning annab näo patriarhaalses peres elava naise igapäevastele kogemustele. Uskumuslikes juttudes kannab Jumalaema seto naistega samu riideid ja nii saavad temalt pühapaiste ka naiste tööd ja kehad – maailm püsib seni, kuni seto naised neid riideid au sees hoiavad.
Kahel teisipäeval, 7. ja 14. detsembril kell 18, kui muuseum on tavakülastusteks juba suletud, saavad kunstihuvilised tutvuda näitusega „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“ kuraatori ja kunstiajaloolase Liis Pählapuu juhatusel. Piletiinfo leiate siit.
Kumu blogi 