Võitluse ja sõja teemad levisid rahvusromantilises kunstis laialt ning neid on muu hulgas seostatud Esimesele maailmasõjale eelnenud ja laialt levinud eelaimdusega peatselt saabuvast katastroofist, mis pidi Eestile vabaduse tooma. Vene impeeriumi ääremaade rahvusromantilises kunstis saab võitluslikke teemasid seostada ka 1905. aasta revolutsiooniga. Mahasurutud, kuid paljusid kultuuriinimesi pöördumatult mõjutanud revolutsioonis osales ka Nikolai Triik. Nagu Triigi teised… Loe edasi

Alina Rudnitskaja on Peterburi videokunstnik, kes pälvis „Mõrra-akadeemia“ (2011) eest 2011. aastal Tallinna XV Graafikatriennaalil „Armastuse, mitte raha pärast / For love not Money“ eripreemia. Vaataja saab osa Peterburis tegutsenud ebatavalisest treeningprogrammist, mis jagab õpetust võrgutamise, abiellumise ja meeste üle kontrolli saavutamise küsimustes. Kursused peavad andma vajalikke teadmisi jõuka abikaasa leidmiseks ning tüdrukud on selleks,… Loe edasi

ENSV Riikliku Kunstiinstituudi maalierialal lõpetanud Kaarel Kurismaa on eelistanud tegutseda radikaalsete kunstipraktikate äärealal. Alates 1960. aastate keskpaigast on ta loonud omanäolisi, popkunstist ja n-ö psühhedeelia-esteetikast mõjutatud objekte. Muuhulgas on ta ehitanud sürrealistlik-futuristliku ilme ja ainulaadsete mehhanismidega masinaid. Kurismaa tööd toimivad vormi, värvi, valguse, heli ja liikumise koosmõjul ning teda on esile tõstetud eksperimentaalsete valdkondadena taasavastatud… Loe edasi

Pallases õppinud Ellinor Aiki (1893—1969) on kunstiajalukku läinud oma fraktuursete ja summutatud koloriidiga lillemaalide, portreede ja linnavaadetega. Aiki 1930-50. aastate koloriiti ilmestavadki eelkõige tuhmimad värvid, kuid tema viimase loomeperioodi teoste koloriit muutus varasemaga võrreldes julgemaks ja jõulisemaks. Heaks näiteks sellest on 1963. aastal valminud „Aednik aias”, mis kombineerib Aikile iseloomulikku lillemaali õite vahele mattunud inimfiguuriga.… Loe edasi