
1922. aasta kevadel sõitis Konrad Mägi Capri saarele („Õnnelikult Capri jõudnud. Saar on jumalik“), kus ta peatus vaid 40 päeva, kuid leidis sedavõrd inspiratsiooni, et maalis hiljem arvukalt Capri-ainelisi maale, nende hulgas „Varemed Capril” (1922-1923). Neil töödel on Mägi kujutanud tavaliselt ööd või õhtuhämarust, taevas on tumesinine. Mingil moel näib Mägi Capril maailmaga leppivat: taevas Loe edasi

Eléonore de Montesquiou on Eesti-Prantsuse videokunstnik, kelle dokumentaalses stiilis lühifilmid tegelevad integratsiooni, emigratsiooni ja rahvusluse teemaga. Tema dokumentaalsed jutustused on rahvusvahelistel näitustel tähelepanu pälvinud siirdeühiskonna valupunktide tundliku käsitlemise eest. Eléonore de Montesquiou kirjeldab oma filmides murrangulisi momente Ida-Virumaa kunagiste tööstuskeskuste ja nende elanike elus, andes pildi kahe ajastu piiril olijate kahtlustest ja lootustest. „Naine“ (2009) Loe edasi

Kaido Ole on oma maalilaadi väsimatult täiendav kunstnik, keda 2000. aastatel tunti kaalutletud ja täpse esitusviisi järgi, mida vürtsitas vaevumärgatav huumor. Eriline koht selle kümnendi Ole loomingus kuulub 36 maalist koosnevale maaliinstallatsioonile „The Band” (2005), millest Eesti Kunstimuuseum omandas 10 tööd. Selle Ole ühe populaarsema ja võimukama sarja väärtustest rääkides kasutavad kriitikud eri vaatenurki, mis Loe edasi

Anu Allas: Sa tegid kümme aastat tagasi Amsterdamis näituse „Homage to Gordon Matta-Clark“. Millest see sündis? Anu Vahtra: Aasta enne seda, kui olin Ida-Saksamaal EP-Residency raames oma esimesed seinalõiked teinud, kuulsin esmakordselt ka Gordon Matta-Clarkist. Tegemist on vist läbi aegade mind enim intrigeerinud kunstnikuga. 2009. aastal vedasime sõpradega Amsterdamis ühes lammutusele minevas hoones ajutist projektiruumi Loe edasi

Võitluse ja sõja teemad levisid rahvusromantilises kunstis laialt ning neid on muu hulgas seostatud Esimesele maailmasõjale eelnenud ja laialt levinud eelaimdusega peatselt saabuvast katastroofist, mis pidi Eestile vabaduse tooma. Vene impeeriumi ääremaade rahvusromantilises kunstis saab võitluslikke teemasid seostada ka 1905. aasta revolutsiooniga. Mahasurutud, kuid paljusid kultuuriinimesi pöördumatult mõjutanud revolutsioonis osales ka Nikolai Triik. Nagu Triigi teised Loe edasi

Neljapäevast reedeni, 31.01.–02.02.2019, toimus Kumu konverents 2019, mis tõi kokku sümbolismi uurijaid üle laia ilma. Konverents tõukus kolme Balti riigi koostöös sündinud, esmalt Pariisis Orsay Muuseumis ja seejärel Kumus eksponeeritud näitusest „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“.Konverents tegi vahekokkuvõtte viimastel aastatel aktualiseerunud sümbolistliku kunsti(kultuuri) uurimistööst ning innustas uute, näituse käigus esile kerkinud küsimuste ja probleemidega edasi Loe edasi