Kui Andres Tolts selle assamblaaži kokku seadis, oli ta ühtlasi manifesteerinud Eestisse jõudnud popkunsti peamised erinevused siinvalitsevast esteetilisest, nn kõrgest kunstist. Tootedisaini üliõpilasena tõmbas Toltsi sel perioodil kirglikult masstootmine ja eriti selle pahupool, hoiakud ja maitsed, mis käivad kaasas tootmisega miljonitele. Tolts, keda võib pidada üheks tundlikuma maitsega kunstnikuks, süüvis vastupidiselt oma loomusele põhjalikult kitšimaailma… Loe edasi

Eva Mustoneni „My Little Horror Picture Show“ on kammerlik, nii popkultuurist kui isiklikust kogemusest lähtuva tähendusväljaga teos. Mustoneni lood võrsuvad elust enesest, aga neid eraldab reaalsusest siiski mingi vaevumärgatav nihe. Nii ka selle teose puhul, milles inimene on kodusesse keskkonda niivõrd ära kadunud, et temast on alles vaid üksik jalg või käsi. Sarnaselt Ameerika ilukirjaniku… Loe edasi

India jumaluse ja Hiina sõjaväelase sõbralik kaksikportree pealkirjaga „Meie kontseptsioon on vabadus“ kuulub Peeter Alliku maaliseeriasse „XX sajandi saladused“, aga sobiks sama hästi ka sarja „Radikaalselt korrektne“. Pilt ühendab lopsaka naivismi ja (neo)popiliku plakatlikkuse ning meenutab siledat stseeni mõnest „Elu Sõna“ bukletist, kus hundid ja lambad käsikäes helgesse tulevikku vaatavad. Kaks tegelast esindavad müütilise vabaduse… Loe edasi

Mary Reid Kelley (koostöös Patrick Kelley’ga) tegeleb oma loomingus ajaloolise või mütoloogilise ainesega, kommenteerides vaimukas värsivormis mineviku tegelaste ja lugude kaudu üldinimlikke teemasid. Neis tuntud müütidest või ajaloosündmustest inspireeritud, kuid eelkõige kunstniku fantaasial põhinevates videotes on esmakordselt kesksed tegelased ja kõnelejad naised. Teoses „Swinburne’i Pasiphae” (2014) on algmüüdis inimliha ihaldavast meessoost koletisest Minotaurusest saanud naise… Loe edasi