
Edith Karlsoni teosed saavad tihtipeale alguse mingist pingeseisundist, mida ta adresseerib visuaalsete lookeste kaudu, vaadates kõrvalt inimlikku nüridust, tuimust ja ebamugavustunnet. „The End“ on oma olemuselt klassikaline hoiatus-koletis, tuletades meelde meie kõigi täbarat seisu nii kohalikul kui globaalsel tasandil ja andes märku saabuvast katastroofist. Raevus mees on tabatud hetkelt, mil karikas on täis ja ratsionaalne argumentatsioon end ammendanud, see on puhas kogu keha haarav emotsioon, mis on oma totaalsuses suunatud nii ärritaja kui iseenese vastu.