Selle aasta oktoobris saabub Kumusse suurnäitus Vana-Egiptuse kunstist. Pikalt ettevalmistatud näitus on jõudnud sinnamaale, et võime anda vihje – sügisel ootab suurt saali ees uudne ruumikatsetus.
Inga Jaagus
Üle kahesaja muistse esemega näitus, milles mitmekümnekordselt varieerub esemete suurus ning esindatud on erinevad materjalid – kivimitest muumiateni, on kujundajatele keeruline väljakutse. Suurte sarkofaagide kõrval on näitusel hulgaliselt imeilusaid miniatuurseid esemeid, mis olid vana-egiptlase hauatagusel teekonnal hädavajalikud. Kõigi esemete puhul tuleb rangelt järgida eksponeerimistingimusi, nõudeid valgusele, keskkonnatingimustele ning turvalisusele.
Kuidas jõuti esemete iseloomuga arvestava ruumilahenduse alusideeni, räägivad näituse kujundajad Jaana Jüris ja Neeme Külm Valge Kuup Stuudiost.
Mis on selle näituse kujundamisel kõige suurem väljakutse?
Neeme: See näitus on osaliselt ehtekunsti formaat – eksponeerimisnõuded on karmid ning me ei saa teha esemeid suuremaks, kui nad on. Esitasime endale küsimuse, mida külastaja näeb näitusele sisenedes? Leidsime, et teatud lavastuslikkus on kujunduse juures oluline. Et külastaja leiaks suurest saalist üles ka liivatera.
Jaana: Iga ese on meile võrdselt tähtis. Tahame, et iga ese mängiks ennast suureks, sõltumata tema mõõtmetest. Et iga üksik ese ütleks „Vaata mind!“.
Kust saite esmase inspiratsiooni kujundusidee tekkeks?
Jaana: Idee sai alguse ühest skeemist, mis kujutab hauakambrisse minekut. Treppidest allapoole liikumine hakkas kokku kõlama Kumu enda ruumiplaaniga, kui Lasnamäe poolt sisehoovi kaudu läheneda.
Näitusel eksponeeritud esemed olid vanadele egiptlastele vajalikud liikumaks edasi hauatagusesse ellu, mis oli nende jaoks helge, mitte kardetud. Meil tekkis selline ruuminägemus, et treppidest alla ja läbi hämara koridori laskuti teispoolsusesse, kust edasi hakkas paistma särav ja rikkalik hauatagune maailm. Selline võiks olla ka külastaja teekond saali, esemete juurde.
Teise ideekillu saime Münchenis Egiptuse muuseumi külastades. Seal nähtud templivaremete kujutistest hakkas arenema esemete paigutusviis, võti kujunduse loogikale.
Neeme: Kumu suur saal on muidu piklik, aga ruumi jagama hakates jõudsime ruudukujulise ruumijaotuseni. Kui küsida, et kas meie kujundusidee on laenatud sakraalarhitektuurist, siis ei ole. Pigem on tulemus kombinatsioon erinevatest elementidest, mitte konkreetset eeskuju järgiv.
Kumu blogi 