Mari Kurismaa (s 1956) maalide tunnetust rikastab kunstniku loometöö sisearhitektina, mis võimaldab kujutatud geomeetrilise abstraktsionismi ruumi kogeda sügavamal tasandil. Teoses „Vaikuses“ (1988) ristuvad omavahel unenäolisus ja reaalsus, mis pakub vaatajale võõristavat tegelikkust. Metafüüsilise ruumijõuga maastik kiirgab salapärast valgust ja lummab oma müstiliselt puhta värvimängu ja kompositsiooniga. Lisaks kompositsioonilisele tasakaalule toob teos esile ka rahustava ja kaaluta oleku, millele lisab salapärasust sürrealistide seas tuntuks saanud elu sümbol – muna.
Kumu blogi 