Adamson-Eric. Autoportree II (Silmusega). 1929. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum
Oma maaliloomingus esindas Adamson-Eric peamiselt hilisimpressionistlikku prantsuspärast suunda, mis saavutas Eestis õitsengu 1930. aastatel. Tarbekunstnikuna kujunes temast uuendaja, kes mõjutas kogu eesti tarbekunsti käekäiku. Tema looming haarab sealhulgas tekstiili-, naha- ja metallikunsti, keraamikat, portselanimaali ning ehtekujundust. Maal „Autoportree II (Silmusega)“ paneb tänu kompositsiooni mitmekordsetele peegeldusmängudele ja kõnekale detailile – silmusele – vaataja tõlgendamisvõime proovile. Tagasihoidlike mõõtmetega pildipinnale on jäädvustatud tegelikkus ja selle illusioon, autor ja tema surma võimalus, ähvardus, iroonia ja tõsimeelne boheemlaslik eneseküllasus. Toonase moeka eurooplase elutunnet kujundasidki nii inimloomuse keerukusele keskendunud sisemised heitlused kui ka rõõm omaenda kehalisusest.
Kumu blogi 