
Võime leppida määramatusega ja avatus ebakindlusele võiksid olla komponendid, mis aitaksid suhestuda nii teaduse kui kunstiga.Arko Olesk Nii kunstile kui ka teadusele heidetakse sageli ette võõrandumist ning tahtmatust selgitada enda tegevust nii-öelda inimesele tänavalt. Selle mõjul on hoogu kogumas seisukohad, et õigustamaks oma kohta ühiskonnas peavad kunst ja teadus suutma end igaühele arusaadavaks ning huvitavaks… Loe edasi

18.–19. sajandil oli levinuimaks joonistusõppe meetodiks näidislehtede ja gravüüride kopeerimine, milleks anti välja ka spetsiaalseid õppematerjale. Eestis hakkas neid esmakordselt välja andma 19. sajandi alguses Saksamaalt Tartusse saabunud ja ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja kohale asunud Karl August Senff, keda on õigusega nimetatud ka Eesti kunstipedagoogika rajajaks. Senff koostas seitse joonistuseeskujude vihikut ligikaudu 70 näidislehega,… Loe edasi

Sukeldume taas kohalike teadusillustratsioonide maailma. Käesolev teos on üks esimesi arheoloogilistel leidudel põhinevaid pilte siinsete alade muinasaja lõpu elanikest. See ilmus 1842. aastal Tartu ülikooli ajalooprofessori Friedrich Kruse raamatus „Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands“ ja oli loodud peamiselt Läti ala Aizkraukle leidude põhjal. Kruse näpunäidete järgi valminud joonise litografeeris raamatu jaoks Tartu kunstnik… Loe edasi

Mai alguses avaneb Kumu kolmandal korrusel näitus „Kunst on disain on kunst“, mis uurib kunsti ja disaini kokkupuutepunkte hilisnõukogude Eestis ajal, kui kunstnikud tegelesid aktiivselt materiaalse maailma ümbermõtestamisega. Tänases blogipostituses tutvustavad näituse kuraatorid Eda Tuulberg ja Karin Vicente lähemalt näituse kontseptsiooni, ühte alateemat ning paari näitusel esitatud kunstiteost. Kunst on disain on kunst Hilisnõukogude aja… Loe edasi

Nikolai Guli (1936–2008) oli Eesti maalikunstnik, kes lõpetas 1956. aastal Tartu Kunstikooli ja omandas seejärel kõrghariduse Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Ta pühendas oma elu mitme kunstnikupõlvkonna loomingu suunamisele nii kunstiinstituudi õppejõuna kui ka Tallinna Laste Kunstikooli ühe rajajana. Oma teostes käsitles Guli muretu atmosfääriga ajaveetmisviise, jäädvustades sageli noori mitmesuguste tegevuste juures: kohvikus, pidudel, tööl. Intensiivsetes… Loe edasi

Oskar Kallis (1892‒1918) jõudis oma lühikese elu jooksul anda olulise panuse eesti kunsti arengusse omanäolise sümbolistliku-eksistentsiaalse loominguga. Tema anne avaldus peamiselt eesti muinasaja kujutamises Kalevipoja-aineliste pastellmaalide näol, ent eriline koht Kallise loomingus on ka armastuse ja surma kujutamisel. Tihti sidus ta neid motiive päikeselembusega. Päike sümboliseeris kunstniku jaoks elujanu ja lootust, eelkõige aimates ette oma… Loe edasi